:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7443017t1heb56.jpg)
Jägala Kalateed MTÜ tegi kultuuriminister Tõnis Lukasele ettepaneku, et minister lõpetaks Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks olemise - muinsuskaitseamet vastas ettepanekule eitavalt, sest ameti hinnangul on tegu unikaalse objektiga, kirjutab ERR-i uudisteportaal.
Jägala Kalateed MTÜ on toetanud Jägala jõe avamist lõheliste kudemisalaks ning sellega seoses olnud vastu elektritootmise jätkamisele Linnamäe paisul.
Muinsuskaitseamet (MKA) ei algatanud paisu mälestiseks olemise lõpetamiseks menetlust. Amet põhjendas keeldumist muu hulgas Linnamäe paisu olulisuse ja vanusega ning arhitektuuriväärtusega.
«Tegemist on on silmapaistva, mastaapse ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud insenertehnilise rajatisega. Linnamäe pais on suurim ja silmapaistvaim enne II maailmasõda ehitatud pais Eestis,» märkis ameti kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim vastuses MTÜ-le.
Pais on MKA hinnangul tööstusarhitektuuri silmapaistev näide, mille algupärane arhitektuurne lahendus on säilinud.
Pais rekonstrueeriti 2002. aastal ning töötab endiselt algses funktsioonis, kandes edasi ka paiga vaimset pärandit – inimese oskust looduse jõul toota elektrit, märgiti vastuses.
Samamoodi on ameti hinnangul säilinud hüdroelektrijaama ümbrus, suuri maastikumuudatusi pole seal viimase saja aasta jooksul toimunud. Ümberehitatud on vaid hüdroelektrijaam, mis ei ole kaitse all.
MKA rõhutab vastuses ka paisu sümboolset tähendust piirkonna elanikele ning paisu terviklikkust koos paisjärve ja elektrijaamaga.
Amet juhtis tähelepanu ka asjaolule, et keskkonnaõiguses on tunnustatud lähenemine, et kultuuripärandit loetakse osaks keskkonnast, mida tuleb kaitsta.
Kersti Siim märkis et lähtudes keskkonnaõigusest ja loodusdirektiivist «ei ole õige hakata keskkonnakaitseliste eesmärkide takistamatu realiseerimise nimel ümber hindama unikaalse objekti kultuuriväärtust».
Linnamäe hüdroelektrijaama pais tunnistati kultuurimälestiseks 2016. aastal, kui toonane kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas vastava käskkirja. Pais kaitse alla võtmisel võeti muu hulgas arvesse päritolu, kujunemist, kultuuriruumi ning koostati ekspertide poolt hinnang paisu kultuuriväärtuse kohta. Menetluses andis oma arvamuse asjatundjatest koosnev muinsuskaitse nõukogu.
Linnamäel Jägala jõe paisutamise lõpetamist on nõudnud keskkonnaamet ja erinevad kalastajatega seotud ühingud, kelle hinnangul saaks paisutamise lõpetamisega Jägala jõkke taasasustada lõhelised. Keskkonnaameti hinnangul on tegu potentsiaalselt väga hea lõhejõega.
Paisutuse lõpetamise ja paisjärve tühjakslaskmise vastu on sõna võtnud Jõelähtme vald, kultuuriministeerium ning muinsuskaitseamet.
Vabariigi valitsus leidis oktoobri keskel, et olemasoleva info põhjal ei kaalu keskkonnahuvid Linnamäe paisu puhul üles majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning toetas seda, et keskkonnaamet annab paisul elektrit tootvale Wooluvabrik OÜ-le uue veeloa taotlemiseks lisaaega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)