Keegi ei taha alt vedada leitnant Kitsuragit. Disco Elysium teiste pilgu läbi

Fännikunst. Mart Virkus. Foto: Mart Virkus

Kas peame siia lisama, et Disco Elysium on kõige olulisem asi lõppeval aastal?

Me ei hakka kirjutama veel ühte kokkuvõtet sellest, kuidas Disco Elysium algab. Kuidas peategelane ärkab segipekstud hotellitoa põrandal, tal on kohutav pohmakas, ta ei mäleta midagi… jne jne. Seda on tehtud üle maailma ajakirjades ja mänguportaalides kümneid, pigem isegi sadu kordi. Ehk pole ülearune küsida, miks kirjutab maailma mänguajakirjandus niisuguse hulga artikleid lihtsalt ühest eesti mängust. Miks peaksid Le Monde ja The Guardian sellele tähelepanu pöörama? Ja miks peaksid nad andma maksimumilähedasi hinnanguid?

Aga selle võib ka küsimata jätta, sest «Disco Elysium» sai just The Game Awardsi mänguauhindade jagamisel neli auhinda (kõigis nomineeritud kategooriates tuli ka auhind). Parim narratiiv, parim uus indie-mäng, parim indie-mäng ja parim RPG (rollimäng). Neli auhinda korraga on varem saanud ainult üks mäng – «Red Dead Redemption 2» 2018. aastal.

Eesti mängutööstustest pole maailmas seni keegi midagi kuulnud. Kes siin selles vallas midagi teinud on, teeb seda puhta entusiasmi ja tahtejõu pealt ning maailmas toimuvaga võrreldes mikroskoopilises mastaabis. Kuidas «Disco Elysium» läbi ja välja pääses?

Selle väljamõtlemise asemel vaatame, mida kirjutatakse foorumites ja pressis. Ehk mida teised arvavad.