Sherr: Putinil ja patriarh Kirillil on samasugune siht

Vene õigeusu kirik on valinud äärmiselt militaristlikud väärtused. Seda iseloomustab seegi, kui sageli võib näha fotosid raketibaase või sõdureid õnnistavatest preestritest. Foto: ALEXANDER ZEMLIANICHENKO/AP/Scanpix

Moskva patriarh Kirill kirjeldas putinlikku doktriini juba aastaid enne Vladimir Putini tõusu, ütleb James Sherr, Rahvusvaheliste Kaitseuuringute keskuse teadur.

Mis joont peaks Eesti Vene õigeusu kiriku osas hoidma, kui ühelt poolt on usuvabadus ja teisalt üritab vaenulik Vene võim seda kirikut ära kasutada?

Enamik inimesi Eestis ja mujal, kes õigeusu kirikutes käivad, teevad seda Jumala teenimiseks, sest nad usuvad ja on kristlased. Nad võivad uskuda ka Venemaa suurusesse ning neil võivad olla ükskõik millise Eesti valitsuse omadest erinevad poliitilised vaated – ka see on nende õigus.

Probleem tekib, kui kirikuhierarhia usub, et osa nende tööst on edendada ühtsust Venemaaga Moskva patriarhaadi seatud tingimustel ning arendada Russki Mir’i kontseptsiooni, mis toob Venemaa Eesti siseellu. Siis on ületatud poliitika piir ja tekib ka julgeolekuprobleem.

Tekib küsimus, millist mõju üritab Moskva avaldada venekeelsete inimeste lojaalsusele, kes on Eesti kodanikud või jätkuvalt mittekodanikud. See on keeruline küsimus, kus piire tuleb tõmmata ettevaatlikult, aga kehtestada kindlakäeliselt.