President ei rahuldanud eluaegse vangi armuandmispalvet

Oleg Pjatnitski. Foto: Andres Haabu / Postimees

President Kersti Kaljulaid vaatas läbi 24 süüdimõistetud kurjategija armuandmispalved ja ei rahuldanud neist ühtegi. Teiste seas ei saanud armu kahe mõrva ja teiste kuritegude eest eluaegset vanglakaristust kandev Oleg Pjatnitski.

Oleg Pjatnitski on Eestis kõige kauem trellide taga viibinud vang. Ta mõisteti vangi juba 1983. aastal, seega on mees olnud vanglamüüride vahel juba 36 aastat.

Kahe mõrva ning muude raskete kuritegude eest eluaegse vangistuse saanud Oleg Pjatnitski on korduvalt taotlenud oma ennetähtaegset vabastamist ka kohtus. Viimati otsustas riigikohus augustis jätta menetlemata tema kaebuse enne tähtaega vabastamata jätmisele.

Seadus näeb ette võimaluse eluks ajaks vangi mõistetud inimese vabastamiseks pärast 25 aasta pikkuse vangistuse kandmist, samas on 59-aastane Pjatnitski praeguseks vangis olnud juba 36 aastat.

Pjatnitski mõisteti avaliku varguse eest neljaks aastaks vangi toonase ENSV ülemkohtu otsusega 1983. aasta 13. detsembril.

Kaks aastat hiljem mõisteti Pjatnitski süüdi vanglas toimepandud mõrvas, röövimises, vägistamises, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamises ja huligaansuses ning karistati 15-aastase vangistusega.

1992. aasta sügisel mõistis ülemkohus Pjatnitski süüdi juba teise kaasvangi mõrvas ja karistas teda surmanuhtlusega.

Presidendi Lennart Meri 1993. aasta 5. märtsi otsusega asendati Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.

2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis aga loeti kaetuks eluaegse vangistusega.

Pjatnitski karistuse kandmise algust arvestatakse 1983. aasta 12. maist.

Kokku jättis president Kersti Kaljulaid rahuldamata 24 süüdimõistetu armuandmispalved.

Presidendilt ei saanud armu järgmised süüdimõistetud

Rooland Arund, sündinud 1974

Dmitri Batšurko, sündinud 1982

Alberts Burkevics, sündinud 1975

Izaura Burkevica, sündinud 1990

Aleksei Bušujev, sündinud 1973

Eduard Gaiduk, sündinud 1981

Deniss Grudev, sündinud 1979

Karl Kabanen, sündinud 1994

Karel Kolk, sündinud 1988

Veera Käis, sündinud 1953

Kaivo Lõppe, sündinud 1996

David Maisurjants, sündinud 1971

Lidia Makogonova, sündinud 1953

Ramil Mirzojev, sündinud 1985

Ralf Miller, sündinud 1952

Calista Parts, sündinud 2000

Oleg Pjatnitski, sündinud 1959

Andrus Peterson, sündinud 1981

Konstantin Rudkovski, sündinud 1965

Vladislav Tergujev, sündinud 1989

Raigo Vaarik, sündinud 1984

Madis Vaigurand, sündinud 1988

Rene Vainik, sündinud 1975

Aimar Valliste, sündinud 1986