Jaanus Kriiski kolumn: koolilaps peab ka kehalises kasvatuses hinde saama!

Kehalise kasvatuse tund 6. klassi õpilastele. Foto: Sille Annuk

Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ütles ühes intervjuus, et talle koolis kehaline kasvatus ei meeldinud, sest seal sai ta kiirjooksus alati halbu hindeid.

Temale meeldisid rohkem vastupidavusdistantsid. Ja nüüd olevat uue otsuse valguses, kus kehalist kasvatust enam ei hinnata, palju parem olukord. Otsusele lõpetada kehaline kasvatus, kus olid normid ja hinded, ning nimetada sama tegevus ümber liikumisõpetuseks, löödi peale omamoodi tempel. Tempel, et nii peaks olema nüüd ainuõige. Ühte inimese eluliselt vajalikku võimekust ei pea enam hindama ega tagasisidestama.

Kas nii on ikka õige, kui vaadata hästi pikas perspektiivis?

Miks me üldse lapsi koolis hindame, kontrollime, neilt nõuame ja paneme neid pingutama? Kas matemaatikas hinne kolm on erilisem ja olulisem teadmine kui kunstiõpetuses või kehalises kasvatuses? Mis asi on siis hinne kui selline?