:format(webp)/nginx/o/2019/05/23/12192831t1h6b6c.jpg)
Täiemahuline rahvaloendus vähendaks küll loenduse veamäära 2,5 protsendini, ent selleks vajab rahandusminister Martin Helme (EKRE) lisaks kaheksat miljonit eurot, mida tal tuleb alles otsima hakata.
Helme: rahvaloenduse lisamiljonite saamiseks tuleb ministritel kulusid kokku tõmmata (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Helme ütles ERRi raadiouudistele, et kõik võimuliidu fraktsioonid on avaldanud poolehoidu täisloenduse läbiviimisele ning oma toetuse on andnud ka valitsus. Ent selleks on vaja rahandusministril leida täiendavalt kaheksa miljonit eurot ning selle küsimuse juurde tuleb valitsus tagasi jaanuari alguses.
Rahandusminister tunnistas, et mida kauem küsimust arutatakse, seda pingelisemaks rahvaloenduse ettevalmistused lähevad. «Tõsi on ka see, et statistikaamet on teinud need ettevalmistustööd sellisel viisil, et kogu eeltöö, IT-lahenduste pool võimaldab teha ka täisloendust. Kõige suurem ülesanne on loomulikult inimeste palkamine. Me räägime siin ikkagi mitme tuhande inimese palkamisest, mitme tuhande inimese koolitamisest. Seda tuleb kindlasti teha teatava ajavaruga. Siin ei ole võimalik liiga pikalt venitada,» rõhutas Helme.
«Küsimusele, kust leiab rahandusminister raha, on vastus väga lihtne: eks ta läheb teiste ministrite juurde ja ütleb, et teil on siin vaja kuskil kokkuhoidu teha,» ütles Helme. Ta selgitas, et lisaraha kasutatakse vaid rahvaloenduse viimases etapis ehk sisuliselt on tegemist loendajate töötasuga.
Kui eelmisel, 2011. aasta rahva- ja eluruumide loendusel kasutati registreid peamiselt abivahendina loenduse ettevalmistamisel, siis 2021. aasta loendus plaaniti tehagi vaid registriandmete põhjal. Selle otsuse võttis statistikaamet vastu 2009. aastal ning registrite arendamisele on kulutatud miljoneid.
Ent kõike registritest siiski kätte ei saa. Nii soovitavad poliitikud, samuti keeleteadlased ja Tervise Arengu Instituut küsida inimestelt otse näiteks nende keelte- ja murdeoskuse ning tervena elatud aastate kohta. Kombineeritud meetodi poolt, milles kasutataks nii registreid kui ka otseküsitlust, on ka riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon ja valitsus.