Kui roimar ei jätnud kuritööpaigale oma sõrmejälgi ega DNAd, ent puudutas näiteks ukselinki või rahatähte, võib õnnestuda tema isik kindlaks teha sinna jäetud nahamikroobide abil. Just sellist võimalust uurivad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.
Tellijale
Mikroobijälg reedab kurjategija isiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.