Järelnoppeid traadiaasta vagude vahelt

Europagan kontserdil. Foto: Erakogu

Aasta hakkab lõppema. On aeg vaadata heldinult tagasi ning meenutada, millised uued võitlusviisid aitasid meil tulla läbi nende päevade hoogsalt, reipalt ja võidukalt. Nagu ühele kapitalistliku töö kangelasele kohane. Kallasin oma plaadiriiuli keskpõrandale laiali, noppisin sealt välja kohaliku traadimuusika artistide uudisväljaanded ning kirjutasin igaühe kohta mõne lause tutvustavat teksti. Ruumipuudusel jätsin välja need, keda on Postimehes lõppenud aastal juba kajastatud (nt Metsatöll, Goresoerd ja Kreatiivmootor).

See on heasoovlik kiirpilk kohaliku popmuusika keldrikorrusele – sellele ehmatava kiirusega kahanevale alale meie rahvuskultuurist, mis pole veel riikliku rahastuse ja ettehoole alla läinud; artistidele, kelle nimed ei ütle kultuuriministrile ja kultuurkapitali arveametnikele ilmselt midagi.

Nimekiri on mõistagi subjektiivne ja juhuslik, peegeldades mitte üksnes minu (paratamatult piiratud) maitset, vaid ka üldist (ala)informeeritust skeenel toimuvast. Žanriliselt sai pilt siiski meeldivalt kirju, ulatudes rockabilly’st grindcore’ini. Geograafilises plaanis on lisaks Tallinnale esindatud ka Tartu, Pärnu, Narva, Viljandi ja Otepää. Järgnevas loetelus on artistid esitatud mitte tähtsuse või paremuse, vaid tähestiku järjekorras.