Riigikohus andis sotsiaalmaksu vaidluses õiguse samasoolisele paarile

Illustratiivne pilt. Foto: Peeter Langovits

Riigikohus tunnistas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks sotsiaalmaksuseaduse osa, mis välistab sotsiaalmaksu maksmise alla 8-aastast last kasvatava inimese eest, keda peab üleval tema registreeritud elukaaslane. Kohus leidis, et sarnases olukorras olevaid peresid tuleb kohelda võrdselt.

Koostöös Eesti Inimõiguste Keskuse ja advokaadibürooga Sirel ja Partnerid pöördusid elukaaslased Marina ja Jelena kohtusse. Nad on paarina koos elanud üle 10 aasta ning kasvatavad koos 3 aastast last. 

2016. aastal sõlmis paar kooselulepingu ja Marina lapsendas Jelena poja. Lapsendamise tulemusena märgiti nii Marina kui Jelena lapse sünnitunnistusele vanemateks. Marina on tänaseks naasnud tööle ja lapsega on kodus Jelena. Eestis on kodusel ja last kasvataval abikaasal võimalik üldjuhul saada riigi poolt ravikindlustus, kuid samasoolise paari puhul keeldus riik sellest.

Sotsiaalkindlustusamet põhjustas keeldumist sellega, et kooseluseaduse rakendusaktid näevad sellisel juhul sotsiaalmaksu tasumise võimalust ette, kuid riigikogu pole rakendusakte vastu võtnud. Pärast seda pöördus Jelena kohtusse. 

Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis, et vaidlusalune paragrahv sotsiaalmaksuseaduses on põhiseadusega kooskõlas ning et seadusandja ehk riigikogu poliitiline tahe on eristada erinevaid peremudeleid. «Vaidlusalune säte on sümbioos poliitilisest ja sotsiaalsest kohustusest, mis sõltub seadusandja tahtest. Ravikindlustus on tagatud sellele abielus olevale vanemale, kes on lapsega kodus. Abielu ja registreeritud kooselu on reguleeritud erinevates seadustes ja neile kohaldatakse erinevaid hüvesid. Seadusandja poliitiline tahe on eristada erinevaid peremudeleid. Vaidlusalune säte ei laiene ka vanematele, kes elavad faktilises kooselus. Sätte põhiseaduspärasuse hindamisel tuleks anda hinnang ka teiste peremudelite sotsiaalkaitse piiride ulatusele,» märkis komisjon oma arvamuses.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis avalikustatud otsuses, et kuigi abielu ja registreeritud kooselu on reguleeritud erinevates seadustes, on neil institutsioonidel enam ühist kui erinevat. Kolleegium lisas, et muu hulgas on nii abikaasad kui ka registreeritud elukaaslased võtnud endale kohustuse pidada üleval mittetöötavat abikaasat või elukaaslast. Seetõttu on riigikohus seisukohal, et alla 8-aastast last kasvatavad pered on sarnases olukorras olenemata sellest, kas lapsega on kodus abielus või registreeritud kooselus olev inimene.

Riigikohtu hinnangul ei ole õigustatud abielus ja registreeritud kooselus lapsi kasvatavate perede ebavõrdne kohtlemine.

«Kohus nõustus meie lähenemisega ja leidis, et kuigi abielu ja registreeritud kooselu on reguleeritud erinevates seadustes, on neil institutsioonidel enam ühist kui erinevat. Sealhulgas on nii abikaasad kui ka registreeritud elukaaslased võtnud endale kohustuse pidada üleval mittetöötavat abikaasat või elukaaslast,» kirjutas inimõiguste keskus. «Seetõttu on riigikohus seisukohal, et alla 8-aastast last kasvatavad pered on sarnases olukorras olenemata sellest, kas lapsega on kodus abielus või registreeritud kooselus olev inimene. Riigikohus tõdes, et eeltoodud põhjustel ei ole õigustatud abielus ja registreeritud kooselus lapsi kasvatavate perede ebavõrdne kohtlemine,» märkis inimõiguste keskus.