Mis ikkagi annab alust öelda, et Ungaris rikutakse õigusriigi põhimõtteid?
Kui vaadata iga Ungari seadust ükshaaval, siis võib jõuda järeldusele, et paberil on kõik korras. Ent kui vaadata seadusandlust tervikuna ja uurida seda süstemaatiliselt, siis võib näha paljusid probleeme, mis ilmnevad eri valdkondades.
Ühe näitena võib tuua juhtumi, kus Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teeb Ungarile märkuse. Aga uurimist ei tule, sest riiklik prokurör on [Ungari peaministripartei] Fidesziga lähedastes suhetes. Võib muidugi langeda teoreetilisse debatti ja arutada, kas see on õigusriigi põhimõtete rikkumine või mitte.
Ent kui on näha, et võimuharud pole üksteisest eraldatud – ja Ungaris on see üha rohkem nii –, siis on tulemus peagi käes. Nii isegi ei uurita võimalikke rikkumisi, sest see mõjutaks äriringkondi. Viimased aga koosnevad inimestest, kes seisavad valitsusele väga lähedal.
Milline on Ungari ühiskonna suhtumine ELi liikmelisusse?
On väga huvitav, et Eurobaromeetri uuringu järgi toetab ELi kuulumist suur osa ungarlastest ja veel mitmed teised uuringud on näidanud, et ungarlased on väga euromeelsed. Aga kui küsida inimestelt, miks EL neile meeldib, siis peamiselt on vastuseks raha.
Ent kuna üldine toetus ühendusse kuulumisele on kõrge, siis pigem pean arutelu EList väljaastumise üle vähetõenäoliseks. Teisalt võib valitsuse Brüsseli-vastane retoorika pikas perspektiivis oma mõju avaldada.