Karmo Tüür: Venemaa probleem 2024 ehk putinism president Putinita

Vladimir Putin. Foto: Mihhail Klimentjev/TASS/SCANPIX

Milliseks on kujunenud praegune Venemaa eliidi maailm ja kuidas läheneda küsimusele, mis saab pärast Putini ametiaega, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.

Vladimir Putini praeguse ametiaja peamine ülesanne on välja mõelda, kuidas jääda võimule presidendiametist lahkudes. Vastavates ringkondades nimetuse «probleem 2024» all tuntud ülesanne koosneb kahest muutujast: kuidas säilitada putinistlik valitsemismudel pärast seda, kui aastal 2024 lõppeb põhiseaduse järgi tema presidentuur.

Üks võimalus on sooritada n-ö tehnokraatlik siire, mille mudeli väljatöötajateks peetakse praegu presidendi administratsiooni juhi ametis olevat Anton Vainot ja tema esimest asetäitjat Sergei Kirienkot.

Need ja muud siinses artiklis toodud mõtted pärinevad Moskvas tegutseva Carnegie mõttekoja hiljutisest uuringus Venemaa (majandus)eliidi hulgas. Selle uuringu 20-leheküljeline aruanne on niivõrd põnev lugemine, et vääriks lausa täistekstina eestindamist, kuid annan siinkohal lühiülevaate.

Niisiis, uuringu «Putini «lapsed»: kes hakkab juhtima Venemaad pärast 2024. aastat» järgi on Venemaa ühiskondlikus arvamuses juurdunud tees «kes siis veel, kui mitte Putin». 20 aastat tagasi võimule toodud Putini ajal on juurdunud omamoodi uus ideoloogia, riiklik identiteet, mille ümber koonduvad nii massid kui ka eliit.

Selles identiteedis segunevad konservatiivsed väärtused, imperiaalne eneseteadvus, militariseeritus, läänevastastus ning kõike seda ja kogu rahvast siduv mütologiseeritud ettekujutus nn Suurest Isamaasõjast (Teise maailmasõja sellest osast, millest Venemaale meeldib rääkida – K. T.).