:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Veeteede amet leidis sellel aastal hüdrograafiliste mõõdistustööde käigus sellel aastal Eesti vetest kümme laevavrakki.
Veeteede amet leidis sel aastal Eesti vetest kümme laevavrakki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameti hüdrograafialaevad Jakob Prei, EVA-320, EVA-301 ja Kaja mõõdistasid tänavu ligi 1164 ruutkilomeetri suuruse ala, sellest 1025 ruutkilomeetrit merel, 30 Peipsil järvel ja üheksa Suurel-Emajõel.
Sel aastal toimusid mõõdistustööd peamiselt Läänemerel Hiiumaast ja Saaremaast läänepool, Väinamerel, Soome lahel Tallinna lähedal ja Riia lahel.
Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling ütles, et sellel aastal leitud vrakkidest ilmselt kõige põnevam oli Hiiumaa lähedal 1941. aasta juulis saksa torpeedoga põhja lastud Nõukogude allveelaev M94. Vrakke leiti ka Soome ja Riia lahest ning Hiiumaa lähedalt, need tunduvad olevat vanad lagunenud puulaevad. Kokku on veeteede ameti andmebaasis praegu 564 vrakki.
Veeteede amet on ära mõõdistanud 23 900 ruutkilomeetrit ehk 66 protsenti Eesti merealadest ning 70 protsenti Peipsi järvest, ehk umbes 1100 ruutkilomeetrit. Hüdrograafide mõõdistuste alusel koostavad ameti kartograafid Eesti mere ja sisevete navigatsioonikaarte.
Järgmisel aastal alustab veeteede amet hüdrograafiliste mõõdistustega taas kevadel.