Pilguheit aastale: loodus soosis saagiaastat

Tänavune suvi oli kartulile parem kui eelmine. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Nagu ütles üks Lõuna-Eesti põllumees, soosis tänavust saagiaastat peadirigent nimega Loodus. Põllumees ei eksinud.

Teraviljakasvatajad koristasid tä­navu kõigi aegade suurima teravilja­saagi – üle 1,56 miljoni tonni. Tänavusest saagist läheb ekspordiks teravilja koos ubade, herneste ja rapsiga umbes miljon tonni. Asjatundjad ütlevad, et see arv avaldab muljet, kuna kümme aastat tagasi oli Eesti eksport sisuliselt null.

Ka köögiviljakasvatajad ei saanud nuriseda. Porgandi-kapsa-peedisaak oli lausa nii rikkalik, et osa sellest jäi koristamata, sest muidu läinuks müügihind veelgi rohkem alla. Suur saak tähendas odavat hinda. Niisiis võitis heast saagist pigem tarbija kui kasvataja.

Kartulisaak olid samuti keskmisest parem. Tänavune suvi oli kartulile ­parem kui eelmine, niiskust oli rohkem ja saak kenam.

Viinamarjakasvatajadki imestasid kopsaka saagi üle. Seda küll piirkonniti. Näiteks Lõuna-Eestis tegi kevadine öökülm taimedele liiga ja saak jäi pigem tagasihoidlikuks.

Maasikasaagi üle ei saa samuti ­nuriseda. Kevad oli armuline, jagus niiskust ja päikest, mis on rohke saagi eeldus.

Metsmarjakorjajadki ei tahtnud ­esiti uskuda, et tavaliselt juuli keskpaigaks valmiv mustikas oli tänavu juba kaks nädalat varem valmis. Korjati koguseid, mida varasematel aastatel pole õnnestunud saada. Näiteks üks naine korjas üle 200 liitri mustikaid, eelmisel aastal jõudis tema ämbritesse 120 liitrit. See andis muidugi arvestatava palgalisa.

Meesaak jäi aga tänavu keskmiseks, mesinikud ei kurda, aga rekordeid ei sündinud. Liiga tegi ka kahjur nimega varroalest, kes on kui täi inimesel. Mesilased ei saa sellega ise hakkama ja nii pidid mesinikud tõrjet tegema.