Augustis kirjutasime entusiastlikest noortest Greete Riimist ja Mihkel Tammest, kes kolisid Saaremaale ja hakkasid seal pilliroost joogikõrsi valmistama. Nagu meie veebilugude paremikust näha, läks see väga paljudele lugejatele korda.
Pilguheit aastale: Pillirookõrs vahetas nime
Kõrte ametlikuks nimeks sai Pillirookõrs, ent juba sügisel vahetasid tegijad nime Suckõrs’i vastu. Mihkel Tamm selgitas, et nime vahetati kahel põhjusel. Esiteks on välismaalastel sõna pillirookõrs väga keeruline hääldada. „Teine põhjus peitub meie kaubamärgi kaitsmises. Kui eelmisel suvel oma tegemistega pihta hakkasime, siis pilliroost joogikõrsi meie teada keegi kuskil ei valmistanud. Tol hetkel ei andnud sõnaühend pillirookõrs ka Google’ist mingisugust vastet ja seetõttu otsustasimegi endid Pillirookõrreks nimetama hakata – annab kohe kliendile teada, millega tegu. Aga kuna tegu on selgitava sõnaga, siis kaubamärgina seda kaitsta ei saa,” selgitas Tamm. Sellegipoolest on neil hea meel, et nad on eesti keelde uue sõna toonud.
Uus, natuke kelmikas nimi Suckõrs tuli noorte healt koostööpartnerilt, kelle emakeel on inglise keel. „Tahtsime säilitada enda nimes miskit, mis Eestit meenutaks ja mis inimesi muigama paneks,” sõnas mees.
Teisalt tunnevad tegijad, et nimevahetus tuli pisut vara, sest kliendid sattusid segadusse. Kuna kelmikas nimi vajab kelmikamat tootemarki, on ettevõttel plaanis ellu viia mõned muudatused ja õige Suckõrsi tootemargiga alles uuel aastal välja tulla. Uuel aastal on plaanis ka uute toodetega turule tulla.
„Samas aina enam tundub, et eestlastele jääme ikka armsaks Pillirookõrreks. Las nii ollagi,” märkis Tamm.
Uus nimi teeb välisturgudele laienemise mugavamaks ja see on noorte 2020. aasta põhieesmärk – Euroopas korralikult kanda kinnitada.
Nüüdseks on nad valmistanud ligemale 200 000 korduskasutatavat pillirookõrt ja usuvad veelgi enam, et pilliroost joogikõrtel on võimalus tuul tiibadesse saada.
(„Koduaknast merevaadet seganud pilliroog aitab plastireostust ohjeldada”, 29. august)