Ilmajutt: huvitav ja mitmekesine lumi

Lumi on tavaline jää, mis on mineraal nagu teemant või sool ehk siis vesi tahkes kristalses olekus. Foto: Elmo Riig

Muutlikud ja soojad ilmad on tekitanud iseäraliku tunde, et enam vist ei olegi loota lund ja talvist ilmastikku. Eks need niruvõitu talved ongi sellised, et lumi ja külm muudkui tuleb ja läheb, harvem on soe periood vihmade ja tugevate tuultega püsivam.

Aastaajale kohaselt ja meeldetuletuseks teen pisikese, kuid huvitava ülevaade lumest, mida peetakse talve põhiliseks tunnuseks.

Lumi on tavaline jää, mis on mineraal nagu teemant või sool ehk siis vesi tahkes kristalses olekus. Looduses kohtame jääd, mis on veest kergem ja seda nimetatakse jää modifikatsiooniks Ih.

Jäämodifikatsioone ehk eri struktuuriga jääliike on palju – neid on teada vähemalt 15, millele lisandub amorfne jää. Kuna looduses oleva jääga puututi kõige varem kokku, siis sellest ka tähistus I ja h tähendab, et jää on heksagonaalse (kuusnurkse) süngooniaga. Seda võib lihtsustatult ette kujutada nii, et jääkristallides paiknevad vee molekulid kuuekaupa kuusnurkadena. Viimasest asjaolust tuleneb ka paljude lumehelveste sümmeetria, ent kõige tavalisemad on ebakorrapärased lumekristallid, mis meenutavad suhteliselt inetuid kämbukesi. Suuri korrapäraseid jääkristalle sajab tavaliselt väga külma õhumassiga näiteks suurte veekogude ääres järveefektiga (mereefektiga).

Jõudsimegi lume kui sademete juurde. Lauslumi on tahked sademed lume­kristallidena või räitsakatena, kui õhutemperatuur on alla 0 °C. Tavaliselt sajab kihtsajupilvedest, aga ka kõrgkiht-, kihtrünk- või kihtpilvedest. Üks teine lumesaju liike on hooglumi – see on jääkristallidena esinevad tahked sademed (lumesadu), mis algab ja lõpeb tavaliselt järsku, intensiivsuski muutub järsult. Hooglund sajab rünk- ja rünksajupilvedest. Pilvede hulk on muutlik. Õhutemperatuur on alla 0 °C. Lumele sarnaneb veel või on sellega lähedases suguluses teralumi, udulumi, jääkristallid (teemanttolm) ja lumekruubid.

Millal sajab lund ja kuidas see tekib? Üks peamisi tingimusi korralikuks lumesajuks on soodne veepiisakeste ja jää­kristallide suhe pilvedes ehk 1 : 1000 – 1 : 1 000 000, sobivaim umbes 1 : 100 000. Ehk kui ühe jääkristalli kohta tuleb pilves ligikaudu 1000 – 1 000 000 veepiisakest. Seega peab lumepilv sisaldama tohutus koguses korraga nii vedelat kui tahket vett. Need tingimused on täidetud kõige sagedamini kihtsajupilvede (Nimbostratus) puhul – tegu on mitme kilomeetri paksuse kihilise ehitusega pilvedega, mis annavad lõviosa aastasest lumest.

Kas lähema aja ilm soosib lumesadusid? Mitte eriti, sest lõunakaartest lisandub soojust ja sadu tuleb vihmana. Pikemas perspektiiviski ei paista kuskilt talviseid ilmaolusid, nii et valgete jõulude tõenäosus on väga väike, alla 20%, kuid siiski mitte lootusetu. Kui lund peaks jõulupühadel kuskil sadama, siis ilmselt on see märg lumi ega jää maha. Õhutemperatuur on ööpäev läbi valdavalt üle 0 °C.