Riigieksamite valimisel peaks rääkima õpetajatega, kuid lõppotsus peaks jääma õpilase enda teha, leiab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (REKK).
Keskus: õpetajaga tasub eksaminõu pidada
«On tõsi, et piir nõustamise ja survestamise vahel võib habras olla, ja kui õpetaja väga tungivalt nõu annab, võib noor seda tõlgendada kui keelamist,» rääkis REKKi pressiesindaja Madli Leikop Postimees.ee'le.
«Soovitame oma aineõpetajaga, klassijuhatajaga, miks mitte ka koolijuhiga nõu pidada, aga otsuse riigieksamite valiku asjus peab tegema ikka õpilane ise.»
Leikop lisas, et eksamikeskusele võib juhtumitest, kus õpetaja keelab õpilasel riigieksamit valida, teada anda, kuid õpilased end ise internetis riigieksamitele registreerida ei saa.
Gümnaasiumiõpilased teatavad oma valikutest kooli juhtkonnale 20. jaanuariks ning kinnitavad oma valikut isiklikult allkirjaga eksamite registreerimislehel.
«Õpilane ju näeb, kui seal on kirjas muu valik, kui tema soovis, ja siis tuleb paluda seda enne allkirja andmist muuta,» rääkis Leikop.
Registreerimislehele kantud andmed edastab kool eksamikeskusele EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteemi) kaudu.
Interneti kaudu saavad riigieksamitele registreeruda gümnaasiumi varemlõpetanud, seda riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnas kuni jooksva õppeaasta 20. jaanuarini.
Konkreetseid juhtumeid ega avaldusi eksamivalikute mõjutamise pärast pole eksamikeskusel seni lahendada tulnud.
«Otseseid protseduurilisi reegleid selliseks puhuks ei ole, kuid eksamikeskus saab ühendust võtta kooliga,» lisas Leikop.
Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) kutsus eile õpilasi üles lööma selja sirgu ning valima õpetajate-kooli vastuseisust hoolimata just sellised riigieksamid, mida neil endal tulevikus vaja läheb.
Liit väitis, et nendeni on jõudnud teateid juhtumitest, kus kool on avaldanud keskmistele ja nõrgematele õpilastele survet loobumaks mõne riigieksami valimisest, sest see langetaks kooli keskmist tulemust.