/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/17/12816319t1h2c75.jpg)
Vene suursaadik Tallinnas Aleksandr Petrov ütles teisipäeval, et Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise küsimust kavatsetakse arutada lähiajal, kuid kahtles Eesti valmiduses selleks.
Venemaa suursaadik: Moskva kahtleb Eesti valmiduses ratifitseerida piirilepe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Petrov kommenteeris esmaspäeval, 16. detsembril tehtud Vene riigiduuma väliskomisjoni esimehe Leonid Slutski avaldust, et peagi toimub Vene ja Eesti parlamendiliikmete kohtumine ja Vene-Eesti piirileping ratifitseeritakse ennustatavas tulevikus.
Petrovi sõnul ei ole parlamendid suhelnud alates 2015. aasta oktoobrist, kuid praegu arutatakse suhete taastamist. «Võib tervitada indu, mida näidatavad siderühmadesse kuuluvad isikud — Eestist on see Aadu Must ja meie poolt Daniil Bessarabov,» ütles saadik aastat kokkuvõtval pressikonverentsil.
«Nad peavad omavahel sidet ja juttu on tõepoolest riigiduuma liikmete külaskäigust Eestisse riigikogu riigiduumaga sidemete arendamise rühma kutsel. Tõsi, nii palju, kui mina tean, ei olnud juttu veebruarist, vaid pigem hilisemast ajast, kuid tähtis on tõsiasi ise, ja loomulikult tuleb parlamendiliikmete kohtumisel jutuks ka piirilepingu ratifitseerimine, arvan, et selles ei tasu kahelda,» ütles Petrov.
Samal ajal ei kuulu Petrovi sõnul Eesti välisministri Urmas Reinsalu väitel välisministeeriumi ja valitsuse kavatsustesse Vene-Eesti piirileppe riigikogule ratifitseerimiseks saatmine ja see sunnib koos Eesti territoriaalsete nõudmistega Venemaale tugevasti kahtlema, kas Eesti on valmis seda küsimust arutama ja jõudma lõppsirgele, st lepingu ratifitseerima.
«Ei saa pidada normaalseks, et need 25 aastat tagasi alanud läbirääkimised võivad jääda sedavõrd vajaliku eduka lõputa,» märkis saadik.
Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu aga seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.
Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning 2015. aasta 18. veebruaril allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda ning sama aasta novembris läbis ratifitseerimine ka esimese lugemise.
2016. aasta sügisel kokku tulnud Venemaa riigiduuma uus koosseis ei ole piirileppeid arutama asunud ehkki selle esindajad lubasid algul nende kiiret ratifitseerimist.
Hiljem on Venemaa esindajad teatanud, et ratifitseerimisega ei saa edasi minna, kuni Eesti ajavat Vene-vaenulikku poliitikat. Viimati teatas välisminister Sergei Lavrov tänavu jaanuaris, et Venemaa ei pea võimalikuks Eesti-Vene piirilepet ratifitseerida, kui Eesti ei lõpeta oma russofoobset tegevust.