Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Raul Rebane: isside mäss (63)

Copy
Raul Rebane.
Raul Rebane. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Viimaste poliitsündmuste valguses saab üha nähtavamaks nn endast targemate talumatuse protest teatava osa hirmunud tegelaste poolt. Hirm on õigustatud, sest maailma rong ei peatu, et Eesti meest peale võtta – seega tuleb Eesti rong seisma jätta, kirjutab kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.

Pealkiri sündis eksministri Mart Järviku aprillikuisest kuulsast Facebooki postitusest «Emmede aeg on läbi, issid on kodus». See tulevikunägemus oli kujundatud piltidega, kus emmed olid president Kersti Kaljulaid, Kaja Kallas ja Kristiina Kallas, issid Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder ja Mart Helme. Vaevalt Mart Järvik seda postitades mõtles, et ta lõi sümboli kogu praegusele ajale Eestis, aga nii on välja kukkunud. Tema visioonis on tulevik optimistlik, emmed enam palju sõnaõigust ei saa. Sama ideoloogiat levitavad ka teised, Mart Helme üritas seda pühapäeval koguni Soome eksportida, aga sai valusalt vastu näppe.

Isside lootused siiski kustunud ei ole, eelkõige Ida-Euroopa riikides. Läti seimi valimiste ajal oli populaarne karikatuur, kus kaks dinosaurust jalutavad ja üks ütleb teisele: «Vaja on muutusi, mina hääletan asteroidi poolt!». Lätlastel õnnestus selle eest ära lipsata, meie saime pihta.

Kas riivamisi või päris, näitab aeg, aga igal juhul on muutused Eesti ühiskonnas, eelkõige väärtushinnangutes, käitumismudelites ja poliitilises kultuuris viimasel aastal olnud suurimad kogu iseseisvuse ajal. Ja nüüd mõistatatakse, et miks populismiasteroid üldse meie orbiidile sattus.

Ühest vastust muidugi ei ole. Ernst & Young megatrendide analüüs pakub, et seoses globaliseerumisega plahvatas populism õitsele igal pool, ka meil. Euroopa Liidu aeglane reaktsioon immigratsiooniprobleemile tekitas ka meil kiiresti migratsioonikriisi ilma migrantideta, nagu vaimukalt tõdes Ilmar Raag. Marju Lauristin arvas ETV saates «Esimene stuudio», et ühiskonna ebavõrdus viis EKREni, tekkis «Teine Eesti», millele sotsioloogid juhtisid tähelepanu juba 2001. aastal.

Tagasi üles