/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/04/25/11977019t1hbb4d.jpg)
Tartu ringkonnakohus leidis, et vangla läks sarimõrvar Juri Ustimenko kartseriga karistamisel liiale, kuid jättis ta siiski valurahast ilma.
Kohus jättis Ustimenko valurahata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ustimenko (42) kaebuse kohaselt piinas vangla teda kartseriga arvete õiendamiseks tühiste rikkumiste eest ning 2017. aastal pidi ta seal veetma 70 päeva.
Mullu suvel jättis Tartu halduskohus tema kaebuse rahuldamata, mistõttu ta vaidlustas selle otsuse ringkonnaklohtus.
Ringkonnakohus rahuldas eelmisel nädalal Ustimenko kaebuse osaliselt ning tühistas varasema halduskohtu otsuse.
Ringkonnakohtu hinnangul oli aeg, mil Ustimenko viibis enam kui 45 päeva järjest kartseris, tema suhtes ülemäärane ja vangla tegevus sellest tulenevalt õigusvastane.
Riigikohus on oma senises praktikas asunud seisukohale, et reeglina ei tohi kedagi hoida kartseris üle 45 päeva järjest.
45 päeva on seaduses ette nähtud kartserikaristuse ülemmäär, kuid antud juhtumil hoiti Ustimenkot kartseris katkematult 70 päeva.
Vangla ei selgitanud kohtule, mis põhjustel ei võimaldatud Ustimenkol 45 päeva järel vähemalt mõneks ajaks kartserist välja pääseda. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et Tartu vangla rikkus tema õigusi.
Samas leidis ringkonnakohus, et rikkumine ei olnud nii tõsine, et oleks olnud põhjendatud hüvitada talle tekitatud kahju rahas, vaid leidis, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kujutab endast piisavat moraalset hüvitist.
Ustimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi (21) 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.
Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.
Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.
2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.
Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.
Eestis on Ustimenkol võimalik taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist 2032. aastal, kui tal on eluaegsest vanglakaristusest kantud 30 aastat. Samas ei ole tema vabastamine garanteeritud.