/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/16/12816101t1h78a4.jpg)
Siseminister ja EKRE esimees Mart Helme ütles pühapäeval raadioeetris Soome peaministri Sanna Marini kohta järgmist:
Juhtkiri: devalveerunud vabandus (30)
«Ma tuletaksin meelde ikkagi Vladimir Uljanov-Lenini ütlust, et igast köögitüdrukust võib saada minister, või kuidas ta ütles. Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige.»
Kas panite tähele? «Mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige.»
Eile väitis Helme, et tema laused ei olnud alandavad. «Seda saab tõlgendada kui tunnustust, et madalalt sotsiaalselt tasandilt on võimalik töötada end üles tipp-poliitikasse,» õpetas minister. Siinkohal tahaks irooniliselt kosta, et tõepoolest on võimalik end üles töötada... koos teiste harimatute inimestega.
Lühidalt: siseminister üritas oma vaevalt ööpäeva vanad sõnad 180 kraadi teistpidi keerata. Niisuguse absurdse katse tagant võib otsida sama ekrelaste põhimõtet, millele toimetus on varemgi tähelepanu pööranud. Rahandusminister Martin Helme sõnastas selle oktoobris Londonis äärmuskonservatiivse organisatsiooni Traditional Britain Group konverentsil peetud kõnes nii: «Oleme õppinud algusest peale, et me ei palu mitte kunagi, ealeski, mitte millegi eest vabandust.»
Härra peaminister! Kogu lugupidamise juures, aga teie vabandusepalumine ei maksa enam paraku kuigi palju.
Tõsi, mõlemad Helmed on sellest printsiibist eri hetkedel ühe käe lahti lasknud. Mart Helme suust kõlasid eile sõnad «ma palun Soome peaministrilt vabandust», kuid see oli ebavabandus. Siseminister süüdistas ajakirjandust tema raadiosaates öeldud lausetele meelevaldsete rõhuasetuste andmises ning palus vabandust, juhul kui «valestimõistmine» on võimendunud ka Soomes. Klausel «juhul kui» on klassikaline võltsvabanduse tunnus.
Pealegi ei suhelnud Mart Helme eile Soome peaministri Sanna Mariniga otse. Helme vabandussõnad andis edasi peaminister Jüri Ratas.
Ja siit jõuamegi peamise tõdemuseni, mis võiks Ratase poole pöördumisena vormistatult kõlada nii: «Härra peaminister! Kogu lugupidamise juures, aga teie vabandusepalumine ei maksa enam paraku kuigi palju. Seda on juba ammu liiga palju kuuldud. Pidevalt siseministri asemel vabandust paludes olete te oma andekspalumise devalveerinud.»
Või nagu ütleb tänase lehe arvamusküljel endine Eesti suursaadik Soomes Jaak Jõerüüt: «Peaminister saab vabandust paluda siis, kui ta oma laps teeb pahandust, aga ei saa välja vabandada oma valitsuse liikme sellist tegevust, mis muudab kogu valitsemise traagiliseks ja kibedaks naljaks.»
President Kersti Kaljulaid ütles seevastu eile Postimehele, et praegune valitsus on ohuks Eesti riigi julgeolekule. Nii karmi avaldust pole isegi tema seni teinud.
Praeguses Eesti riigile karjuvalt piinlikus olukorras on hädavajalik, et Mart Helme paluks vabandust siiralt ja ilma agadeta. Kahjuks pole see realistlik ja selles õigupoolest probleem seisnebki. Kui siseminister ei suuda käituda oma seisuse vääriliselt igas olukorras ja kõigis oma avalikes väljaütlemistes, siis ei tohi lubada tal seda vastutust kanda. Minister peab oma suure kaaluga sõnade eest ise vastutama.