Sõnumitoojatel ei ole kerge olnud ühegi võimu ajal. Alati on nendega midagi. Küll kahtlustatakse neid halva sõnumi tegeliku põhjusena, küll halva sündimisele kaasa aitamises või vähemasti millegi hirmsa varjamises. Tõepoolest on sõnumitooja olnud tihti kellegi teenistuses, kelle vastu ta ei saa, ei taha või ei tohi astuda. Kas need põhjused on perekondlikud, ärilised või hierarhiast tingitud, polegi tegelikult tähtis. Näiteks olnuks 14. sajandil väga raske oma valitseja sõnumit teisele suveräänile viies öelda, et «ah, ta ongi selline hull vanamees». Väga vähesed oleksid seda julgenud ning enamik neistki oleks halvasti lõpetanud.