President Kaljulaid: valitsus on ohuks põhiseaduslikule korrale ja Eesti julgeolekule

President Kersti Kaljulaid Foto: Mihkel Maripuu

President Kersti Kaljulaid ütles täna intervjuus Postimehele, et palus peaminister Jüri Ratasel kaaluda Mart Helme ametist vabastamist. Jüri Ratas seda oluliseks ei pidanud.

President Kaljulaid, selleks intervjuuks valmistudes oli mul plaanis teie käest küsida, millal te viimati vihastasite. Mulle tundub, et praegu võib see küsimus olla aegunud. Kas ma eksin väga, kui ütlen, et see võis olla eile õhtul või täna hommikul?

Ei vihastanud. Kohkusin. Kurb oli. Need on õigemad reaktsioonid. Küsisin kohe peaministrilt, kas ta on mõelnud selle peale, et vahetada oma siseministrit. 

Mida peaminister vastas?

Ta ei pidanud seda oluliseks.

Kujutan ette, et teie üks suurim kahetsus sel aastal võib olla see, mis juhtus aprillis. Te kutsusite Mart Helme enda juurde jutule, ja ehkki laual oli võimalus teda mitte ametisse nimetada, otsustasite seda siiski teha.

Tegelikult ei ole Eesti põhiseaduse seisukohast selge, kas see võimalus oleks olnud laual. Valdav osa juriste näeb presidendi rolli niiöelda riiginotarina. Kahtlemata, kui oleks olnud tol hetkel selge, et ühel või teisel moel võib see valitsus Eesti põhiseaduslikule korrale olla ohtlik, siis me oleks saanud seda kaaluda. Ka sellisel juhul poleks olnud kindel, et see otsus on seaduslik ning oleks olnud parem mitte panna ise ennast põhiseaduse mõttes kaheldavasse rolli. Mulle oli oluline otsustada põhiseaduse piires, et olla kindel, et jään Eesti põhiseaduse ja selle mõtte raamesse.

Kas nüüd, seitse kuud hiljem, on teil tunne, et see valitsus on ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale?

Selles mõttes on, et nad seavad kahtluse alla põhiseaduse paragrahvi 12: kõik inimesed on võrdsed. Ma arvan, et ta on ohuks ka meie julgeolekule. Kui mõtleme kas või viimasele kuule, siis selle aja jooksul on siseminister kaks korda sekkunud Eesti välispoliitikasse ja asunud seda jõuliselt kujundama. Täna hommikul vestlesin (Soome presidendi – toim.) Sauli Niinistöga ja palusin tal anda peaminister Sanna Marinile edasi minu isiklik vabandus. Tunnistasin ka talle, kui piinlik mul selle kõige pärast on. 

See kõik mõjutab meie julgeolekuvõrgustikku. Väikese riigi püsimine, eriti geopoliitiliselt aktiivses piirkonnas, sõltub väga palju sellest, palju meil on partnereid ja liitlasi ja kuidas nemad meid näevad: kas sarnase või erinevana. 

Kolme aasta jooksul Soomes käies olen kasutanud leitmotiivina seda, et meile vanasti tundus, et meid ühendab soomlastega keel, aga muus on palju erinevusi – aga täna on pigem keel see, mis meid veel natukenegi eristab. Kõiges muus oleme ühesugused. Täna ma ei saaks seda leitmotiivi kasutada ja sellest on väga-väga kurb. 

Kuidas president Niinistö reageeris?

Mõistvalt.

Kui piinlik teil on, et olete lühikese aja jooksul olnud sunnitud mitu korda vabandama valitsuse tegevuse pärast?

See on minu töö. Keegi peab ütlema. Kui paljude inimeste taju on see, et asi on väga valesti, siis keegi peab seda ka ütlema. Selles on oma väärtus. Me ei tohi harjuda. Kui kogu aeg on piinlik ja lõpuks püüad mitte lugeda ajalehte, et läheb üle. Sa võõrandud poliitikaelust. Seda me ei taha. Kui institutsioonid on kogu aeg rünnaku all, kaob ka konstruktiivse arutelu võimalus selle üle, milline võiks olla nende institutsioonide endi areng ja tulevik. Rahuliku arutelu väli kitseneb. See ei ole kindlasti tore. Mõtlen sellistes kategooriates, et mida see meiega teeb ja mis toimub. See on kurvastav.

Peaminister Jüri Ratas veel vabandanud ei ole. Rääkimata sellest, et Mart Helme oleks vabandanud. Kas Jüri Ratas sobib jätkuvalt Eesti Vabariigi peaministriks?

Mina palusin peaministril kaaluda siseministri ametist vabastamist. Ei ole võimalik olla ühtaegu eraisik või erakonna esimees ja samal ajal mitte arvestada sellega, et sinu sõnad on valitsuse seisukoht. Tänase seisuga on see Eesti Vabariigi valitsuse liikme väljendatud seisukoht ja täpselt sellisena tuleb seda ka näha. Siin on palju mõtlemisainet.

Milline on peaministri roll selle kõige võimaldamisel?

Peaministri roll ongi igal hetkel kaaluda seda, kes sobib valitsusse. Kas need sammud, mida valitsus teeb ja otsused, mida vastu võtab, viivad Eestit edasi, suurendavad turvalisust, meie lähedust liitlastega. See on peaministri töö.

Loe pikka Postimehe aastalõpuintervjuud president Kersti Kaljulaidiga alanud nädala laupäevasest lehest.