Politsei kutsub märkama lastest poevargaid

Lapsed varastavad poest põhiliselt magusat. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuna poevargused on üks suurimaid laste toimepandud süütegusid, siis kutsub politsei täiskasvanuid üles märkama poodides varastavaid lapsi. Pealinna liinibussides näidatav klipp lõppeb tõdemusega – täna poeriiul, homme sinu tasku.

«Selle klipi mõte oli, et inimesed märkaksid, mida lapsed poes teevad,» rääkis Põhja prefektuuri ennetusteenistuse juht Kristel-Liis Kaunismaa. Ta meenutas kevadist vahejuhtumit, kus politsei tegi kaupluses laste vargustest kõnelevat filmi, mida võeti üles turvakaameratega. Politseiniku sõnul nägi ta siis ise pealt juhtumit, kus poiss sõi võtete ajal poes kommi, ta kõrval seisev naine vaatas ning läks lihtsalt ära.

«Selline poevargus ehk seni, kui ta ei pista kätt minu taskusse, reeglina inimesi ei puuduta,» tõdeb Kaunismaa. Politseiniku sõnul võiksid inimesed teatud maani siiski sekkuda. «Loomulikult politsei ei oota füüsilist sekkumist või et keegi nii sekkuks, et ta ise kannatada saaks,» lisas ta.

Põhja prefektuuri andmetel on tänavu lapsed Harjumaal ja pealinnas poodidest varastades vahele jäänud 529 korral, neist 464 juhul on varastatud summa jäänud alla 64 euro.

Prisma Peremarketi pressiesindaja Kadri Lainase sõnul on iga viies nende poes vargusega vahele jäänu alaealine. «Lapsed ei varasta mitte vaesuse pärast, vaid võetakse asju, mida ihaldatakse,» tõdes Lainas.

Politseiniku sõnul varastavad lapsed reeglina toiduaineid, põhiliselt magusat. 12- kuni 14-aastased tüdrukud näppavad kosmeetikat, riideid, toppides ühed rõivad teiste alla. «On varastatud alkoholi, aga selle varastamine pole enam nii lihtne,» sõnas Kaunismaa. Levinud on ka arvutimängude ning mängukoodide vargused plaadiümbriste seest.

Reeglina varastavad lapsed n-ö oma kandis ehk kas kodu või kooli lähedal asuvast poest.

Kaunismaa sõnul on keeruline öelda, miks lapsed varastavad. Näiteks paari aasta eest varastasid esimese klassi poisid poodidest ligi paarkümmend üllatusmuna. «Hakkasid kooli juurest minema, ühest poest võeti viis-kuus muna, teisest ka ning kolmandas jäid lõpuks vahele. Neil tekkis nagu mingi hasart,» rääkis Kaunismaa.

Aga on ka koolilapsi, kes pärast poes vargil käimist oma tegudega kelgivad ning tunnevad end teatud seltskonnas n-ö tegijana.

«Kui laps varastab, siis ta loomulikult saab aru, et ta teeb midagi valesti. Ta lihtsalt proovib, kas jääb vahele või ei, ja paha lugu, kui see õnnestub, sest siis on hasart suurem,» nentis Kaunismaa.

Samas tõdeb politseinik, et ta ei saa aru, millele lapsed poodi vargile minnes loodavad, sest enamik suuri poode on turvakaameratega väga hästi varustatud ning tõenäosus vargusega vahele jääda ning suurtesse pahandustesse sattuda on väga suur.

Politsei ja turvafirma G4S tellimusel tehtud poevarguste klippe võib pealinna sajas liinibussis näha detsembris ja jaanuari alguses. Järgmisel aastal on lapspoevaraste eest hoiatamiseks politseil kavas teha koostööd kaubanduskeskustega.

Lisaks poevarguste klipile näeb ühistranspordis ka reklaame, mis hoiatavad taskuvaraste eest ning manitsevad inimesi oma asju hoolsamini ära panema.