Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/07/6319549t1h1948.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/13/12808392t1h611f.jpg)
Eesti haridussüsteemi edu viimases PISA testis oli väga rõõmustav. Kuid see ei tähenda, et kooli ei kimbutaks ohud. Selle kaudseid märke võib leida sellesama testi tulemustestki. Need, keda oleme harjunud endale eeskujuks seadma, on meist nõrgemad. Kas püüame neile järele jõuda?
Alatasa võib kuulda kedagi käratamas: „Ärge määrige oma tõdesid mulle kaela!“ või „Teil ei ole tõe monopoli!“ Vaidluses on selline reaktsioon sageli õigustatud, kuid ühtlasi on tegu dogmatismiga, millel on ka primitiivseid edasiarendusi. Nii kiideldakse, et „meie püüame lapsi iseseisvalt mõtlema õpetada, mitte ei paku valmis tõdesid“. Laps otsustagu ise, kuidas ta midagi mõistab või millise tee valib. Üldse pidavat kool õpetama peaasjalikult väärtusi, mitte tõdesid.