Noor pere: Meile valmistas päkapikkudest rääkimine suurt piinlikkust. Lapsed on ju terve mõistusega, ei usu sellist jama. Imelik tundus neile seletama hakata… Aga püüdsime ühe päkapiku kinni ja panime purgi sees laua peale – et vaadake lähedalt, oma silm on kuningas. Pole miskit parata, eksisteerib ikka täiega selline nähtus. Kuigi koolis bioloogiatunnis sellest miskipärast ei räägita.
Teine pere: Esimesel aastal, kui Kalamajja kolisime, oli meil päkapikkudega väga palju probleeme. Vana maja, auke ja urkeid täis. Igalt poolt pugesid tuppa. Aga Makroflexist oli abi! Tuli need augud ehitusvahtu täis lasta. Klaasikilde peab ka vahu sisse segama, muidu närivad läbi ja kommitoomine käib täie hooga edasi! Lastele räägime siis, kui nad ise hakkavad küsima päkapikkude kohta.