Sel pühapäeval Tallinnas esinev Itaalia legendaarne raskema gooti-metal’i kooslus Lacuna Coil üllatas paar kuud tagasi järjekordse, üheksanda täispika albumiga „Black Anima“. Miks just „üllatas“? Sest tegemist on kahtlemata nende tugevaima plaadiga veerandsaja tegevusaasta jooksul – no kui „Comalies“ (2002) välja jätta.
Tellijale
Ülevaade inimhinge tumedast poolest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheteistkümnest loost koosnev plaat peaks andma ülevaate inimhinge tumedast poolest – midagi, milles igaüks meist peaks ennast pisut ära tundma. Ja tume on ka muusika ise, palju raskem, kui Lacuna Coili kuulama harjunud kõrv on seni kogenud. Loomulikult on kesksel kohal Cristina Scabbia imeilus vokaal, mis paitab tuntud headuses kõrvu, aga seekord mitte ainult voolava ja heliseva tämbriga, vaid ka tema partiid kalduvad aeg-ajalt tumedamaks, madalamaks ning süngemaks.