Aleksei Lotman: kliimapoliitika ja õhusaaste

Aleksei Lotman. Foto: Madis Sinivee

Millest rääkida, kui detsembri teisel nädalal sajab vihma ja lörtsi ning öökülmad teevad küll teed hommikuti libedaks, aga suuskadest võib vaid unistada? Eks ikka ilmast. Aga millest kirjutada? Küllap kliimast.

Tegelikult muidugi ei tõesta üks lörtsine detsember kliimamuutust, nagu ei lükkaks seda ümber paukuv pakane. Kliimamuutust näitavad märksa pikemad vaatlusread ja teevad seda veenvalt.

Lõppemas on Madridi kliimaalase tippkohtumise teine nädal, nüüd on seal ka meie keskkonnaminister. Sel ajal kui ametnikud konverentsi dokumentidega töötavad ja poliitikud kõnesid peavad, protestivad väljas kodanikud. Mõnedel andmetel osales protestidel pool miljonit inimest lastest pensionärideni.

Muidugi võib küsida, miks need protestijad sinna lendavad, paiskab ju iga lend kasvuhoonegaase atmosfääri. Siiski, vaevalt et mõni protestijate seltskond sinna eraldi lennu tellis või et lennufirmad oma äriplaanides kliimaaktivistide reisidega väga arvestavad. Nii et kord või paar aastas lendavate aktivistide südametunnistusele koputamine on järjekordne trikk tegelikelt probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Kuni pole saavutatud globaalsete emissioonide kiiret vähendamist, on protestide jätkumine vajalik ja vältimatu. Ajakiri Time teab, keda nimetada aasta inimeseks – Greta Thunberg.