Peeter Koppel: võlapidu tüürib loogilise lõppmängu poole

Peeter Koppel. Foto: Mihkel Maripuu

Ajaloos on vähe olukordi, kus distsiplineeritud säästja tuleks murrangulistest sündmustest välja võitjana, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Öeldakse, et inimene harjub kõigega. Sellel teemal tehakse isegi musta huumorit – mille kõigega inimene väidetavalt suudab harjuda. Oleme harjunud sellega, et keskpangad on viimase kümne aasta jooksul hoidnud tegelikult meil kõigil rahatrüki abil nina vee peal. Ja mitte ainult – meil siin väikeses dünaamilises ja ekspordikeskses majanduses on läinud suisa suurepäraselt, sest (Euroopa) keskpank on lihtsalt olnud abiks laiemale keskkonnale, kus me tegutseme.

Oleme harjunud isegi sellega, et isegi selgelt probleemse võlakoormaga riikide võlakoorem aina kasvab. Oleme mingil moel harjunud isegi sellega, et risk ja raha hind on teineteisest vägisi ära lahutatud. Mõned meist kehitavad õlgu ja peavad seda «uueks normaalsuseks».

Ometigi kummitab kuskil kuklas mõte, et võlapidu või peenema nimetusega võla supertsükkel ei ole igavene – see info sisaldub juba nimetuses «tsükkel», millel teatavasti on algus ja lõpp. Seetõttu ongi üha enam kuulda küsimusi stiilis «millega see kõik ikkagi lõpeb?».