/nginx/o/2019/07/05/12330313t1hddbb.jpg)
/nginx/o/2019/11/13/12737952t1h0431.jpg)
Ravimiameti hinnangul süvendab apteegireformi tühistamiseks riigikokku saadetud eelnõu apteegiturul valitsevaid probleeme, mitte ei lahenda neid.
Ravimiamet apteegireformi tühistamise eelnõust: see pole rahvatervise huvides (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks näeb ravimiamet probleemi selles, et eelnõu muudatuste kohaselt ei peaks enam alla 20 000 elanikuga asustusüksuses üldapteeke pidama, vaid need võib muuta haruapteekideks. Haruapteekidele on väiksemad nõuded ruumidele, need võivad olla avatud vähem aega, kohal ei pea olema proviisorit ning seal ei valmistata ravimeid.
Praegu kehtiva seaduse järgi tohib haruapteek olla asulas, kus elab alla 4000 inimese. Kuna üle 20 000 inimese elab Eestis vaid viies linnas – Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Kohtla-Järvel –, siis halvendab elanike piirarvu tõstmine ravimiameti hinnangul apteegiteenuse kättesaadavust.
«Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis kaalutlustel leitakse, et väljaspool viit loetletud linna on edaspidi põhjendatud, et patsient saab vähendatud apteegiteenust,» kirjutab ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk riigikogule saadetud arvamusavalduses.
Lisaks märgib ravimiamet, et muudatus võimaldaks tänastel apteegiketi omanikel «agressiivselt laiendada» oma apteekide arvu alla 20 000 elanikuga piirkondades. See kahjustaks nende hinnangul apteekide omavahelist konkurentsi ja tõrjuks turult üldapteegid (sh ka proviisoromandis).
Praegu peab 40 tunnise apteegiteenuse tagama enam kui 4000 elanikuga piirkonnas. Eelnõu muudatuse kohaselt peaks see edaspidi olema tagatud vaid Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Kohtla-Järvel.
«Seletuskirjast ei selgu, miks soovitakse vähendada apteegiteenuse kättesaadavust valdavas osas üle Eesti. Tööjõukulude kokkuhoid ei õigusta apteegiteenuse kättesaadavuse vähendamist,» leiab ravimiamet.
Kuna igas haruapteegis ei pea kohapeal olema inimestele nõu andmas proviisor, siis lubades haruapteeke pea kõikjale Eestisse – välja arvatud nimetatud viite linna –, saaks ravimiameti hinnangul kahjustada apteegiteenuse kvaliteet.
«Tegemist on ketiapteekide huve teeniva ettepanekuga tööjõukulude kokkuhoidmiseks ja seda paraku apteegiteenuse kvaliteedi vähendamise arvelt,» sedastatab ravimiamet.
Kavandatavad seadusemuudatused viivad ravimiameti hinnangul selleni, et kuigi apteegiteenus võib jääda formaalselt väga hästi kättesaadavaks, kannatab selle osutamise sisuline kvaliteet.
«Seadusemuudatused ei teeni rahvatervise huve, vaid soovitakse kehtestada kaitsmaks praeguste apteegikettide omanike huve ning kindlustamaks veelgi nende turupositsiooni,» kirjutab ravimiamet.
Mille poolest erineb haruapteek apteegist?
Apteeki ja sellele kuuluvaid haruapteeke juhib üks apteegijuhataja, kes vastutab nende kõigi eest. Ravimiostja jaoks on hea teada, et näiteks ravimite valmistamine tehakse tõenäoliselt põhiapteegis, kuid kätte saab ostja toote siiski sealt apteegist, kuhu ta retsepti viis, see võib olla ka haruapteek. Haruapteek võib olla ruumide poolest väiksem ning ei pea valmistama ravimeid. Ravimiseadusega ei ole piiratud kui palju võib ühel apteegil olla haruapteeke, kuid alates 09.06.2014 saab haruapteegi avada ainult asulas, milles on alla 4000 elaniku.
Allikas: ravimiamet