Miks ja kuidas soovib Jüri Nael näitlejatel maskid eest ära võtta?

Jüri Nael ütleb, et teda ei huvita näitlejale sammude seadmine, vaid näitleja psühhofüüsis. «Näitleja enese, tema enda persooni sidusus sellega, mida ta teeb, et kokku viia inimest ja rolli.» Foto: Eero Vabamägi

Sügiskuude rutiiniks olid sotsiaalmeedia postitused, mis teatasid «Jüri Nael reisib Viinist sihtkohta Tallinn» või siis «Jüri Nael reisib Tallinnast sihtkohta Viin», neid edasi-tagasisõite tuli tal teha nädalas korra. Talvekuudel on Viin asendunud Londoniga.

Jüri Naela nimi on paljudele tuttav, aga mis tööd ta viimased aastad on teinud, selle kohta on info pigem katkendlik. Temaga kohtudes selgub, et ühte intervjuusse ei mahu pooledki tegemistest. Näiteks Londonisse sõidab ta seepärast, et juba 2010. aastast on Jüri Nael füüsilise teatri õppejõud Inglise Kuninglikus Draamakunstiakadeemias (Royal Academy of Dramatic Art ehk RADA), aga ta töötab Suurbritannias ka massöörina.

Kui palun Jüri Naelal kirjeldada oma tööd näiteks Burgtheateris oktoobris etendunud «Meistri ja Margarita» lavastuse juures, küsides, et kelleks peaks teada nimetama, siis jääme mõlemad sõnadega jänni – liikumise juht või koregraaf on vähe ja ekslik, kuid mõiste «keha meister» näib eestikeelsena kohmakas.

Hamburgi teatris Thalia oli Jüri Naela üheks hüüdnimeks mister Pain ehk mister Valu. Nimega ei viidata füüsilisele valule, vaid sellele, et Nael nõuab, et näitleja laseks enda sisse materjali, ja see toob kaasa ka ebamugavust.

Naela ei huvita näitlejale sammude seadmine, vaid näitleja psühhofüüsis. «Näitleja enese, tema enda persooni sidusus sellega, mida ta teeb, et kokku viia inimest ja rolli. Minu jaoks on oluline jõuda hetke, kus näitleja ei suudaks või ei saaks materjali eest põgeneda. Ta peab silmitsi seisma küsimusega «kes olen mina selle materjali, rolli, tegevuse suhtes?»,» selgitab Nael.

Viimane lavastus, mis Jüri Naela kaasabil lavale jõudis, oli Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo «Meister ja Margarita» Viinis, mainekas Burgtheateris. Kusjuures tegemist on osaga Jüri Naela doktoritööst, mida ta teeb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA).

Aga EMTAs on Jüri Nael ametis ka professori ja õppejõuna. Veelgi enam: ta on EMTA kaasaegse etenduskunsti rahvusvahelise magistriõppekava (CPPM) algataja ja eestvedaja. Tegemist on erilise õppekavaga, sest õppetööd viivad läbi tippvormis olevad kaasaegse teatri kompaniid ja etenduskunstnikud üle terve maailma: Jan Fabre Troublyn (Belgia), SITI Company (USA), Peeping Tom (Belgia), Tanztheater Wuppertal Pina Bausch (Saksamaa), Gecko (Inglismaa), La Pochanostra (USA/Mehhiko), Olivier de Sagazan, Tadashi Endo jpt.

«Olen ise väga palju käinud erinevates töötubades ja kursustel, olen seal inimestega tutvunud,» vastab Nael küsimusele, kuidas tal on õnnestunud saada kontakt CPPM õppejõududega ja nad siis Eestisse meelitada. Meelitajaks on aga õppekava ise, sest see erineb tavalistest praktikatest.

Õppetöö toimub kahekuistes tsüklites. Lihtsustatult öeldes moodustab Eestisse õpetama tulev teatritegija tudengitest ajutise trupi, kellega ta teeb kaks nädalat intensiivselt proovi. «Õppejõud ei tule siia õpetama, vaid professionaalset, oma loomingulist tööd tegema.»

Nael ennustab sügisel alustanud õppekavale suurt tulevikku, ta on kindel, et kõigist siin õpetavatest või õppivatest ärksatest teatritegijatest saavad kooli saadikud. «Praegu teeme beebisamme, aga kujutan ette, et kui kõik õnnestub, siis kuue aasta pärast võiks EMTA olla rahvusvaheline etenduskunstide keskus, mis tegeleb õpetamisega, kuhu tulevad inimesed üle maailma kokku, kus tudengite lavastused osalevad rahvusvahelistel festivalidel ja kus me ise korraldame festivale… Selles mõttes näen ma väga suurt perspektiivi ja potentsiaali.»

Kuus kuud on maailma tippude käe all õppinud näiteks Rasmus Kaljujärv, Liisa Saaremäel, Markus Truup, Ragnar Uustal, Joonas Tagel ja Keithy Kuuspu ning veel kümme rahvusvahelist tudengit. Kuhu on nad oma arengus jõudnud, seda on võimalik vaadata detsembrikuu viiel õhtul, kui EMTA kaasaegse etenduskunsti magistrantuuri, aga ka lavakunstikooli tudengid ja vilistlased transformeeruvad drag’ideks. Sooliste, kultuuriliste ja muude identiteetidega vallatult mängleva «Identiteedikabaree DRAG SHOW vol 2» lavastab Jüri Nael koos Ingmar Jõelaga.

Oodata tasub ka veebruarikuud, sest siis jõuab Von Krahli teatris publikuni kreeka tragöödiate kaheksa tundi kestev maraton – iga tudeng peab tegema pooletunnise monotüki. Aga ka suve, sest CPPM magistriprogrammi kaks uuslavastust esietenduvad Baltoscandalil Rakveres​.