:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2015/01/05/3656247t1h3294.jpg)
Riigikogu otsustas täna tühistada valimisagitatsiooni piirangu valimispäeval ning poliitilise välireklaami keelu. Hääletusruumides peab aga jätkuvalt olema tagatud valimisrahu.
Riigikogu tühistas poliitilise välireklaami keelu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna heaks kiidetud seadusemuudatus puudutab nii Euroopa Parlamendi, riigikogu kui ka kohalikke valimisi. Seadusemuudatusega oli tuli takus, sest just 2021. aasta kohalikele valimistele tahetakse vastu minna uute reeglitega. Kehtima jääb keeld teha valimisagitatsiooni või reklaami hääletamisruumis.
Viimatine ilmekaim näide valimisagitatsiooni keelu rikkumisest oli Euroopa Parlamendi valimispäeval eetris olnud TRE Raadio saade «Räägime asjast», kus Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhtfiguurid, siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme kutsusid inimesi hääletama EKRE poolt. Karistuseks said mõlemad ministrid 128 eurot trahvi. Seadusemuudatus edaspidi sellises käitumises rikkumist ei näeks.
Valimisagitatsiooni piirangu otstarbekuse küsimus on varasemalt tõstatatud nii riigikogus kui ka õiguskantsleri poolt. Olukorras, kus valimisreklaam on suures osas internetipõhine, on keeruline ja ebaotstarbekas nõuda, et valimispäeval reklaami ei avaldata. Viimastel riigikogu valimistel eelhääletas 39,3 protsenti valijatest.
Välireklaamikeelu üheks eesmärgiks oli vähendada valimiskampaaniate kulusid ning raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel. 2005. aastal vastu võetud seaduse mõjudena märgiti, et eelnõu vastuvõtmisel kaovad varasemates valimiskampaaniates tuntuks saanud majasuurused valimisplakatid, samuti valimatu plakatite kleepimine majaseintele ja plankudele. «Väheneb tavapäraste turundusvõtete kasutamine valimiskampaanias ning suureneb sisulise poliitilise argumentatsiooni osa,» seisis seletuskirjas.
2017. aastal pöördus õiguskantsler Ülle Madise riigikogu poole, paludes kaotada välireklaami keeld. Ta märkis, et valimiskampaaniad pole muutunud sisukamaks ning samuti piirab seesugune keeld eriti kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalejate võimalusi ülemäära.
Valimisagitatsiooni piirangu ja poliitilise välireklaami keelu rikkumise kohta 2019. aasta riigikogu valimistel alustas politsei ühe väärteomenetluse, teateid esitati kokku 32. Euroopa Parlamendi valimistel alustati valimisagitatsiooni piirangu rikkumise kohta kaks väärteomenetlus, teateid esitati kokku 16. Selgitustaotlusi esitati 47. Seega tõid menetlused kaasa olulise koormuse ka politseiametnikele.
Kohustus esitada valimiskampaania aruandeid jääb erakondadele alles ning valimiskampaania aruannetes kajastatakse endiselt ka reklaamikulusid.
Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse jõustumist kavandades peeti silmas vajadust teha seda nii kiiresti kui võimalik, sest valimisseaduste muudatused peavad olema vastu võetud aegsasti enne valimisi. Lepingud valimisreklaami tellimiseks sõlmitakse pikaks ajaks ette ja seetõttu peab muudatus olema vastu võetud piisava ajavaruga. Järgmised valimised on kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, mis toimuvad 2021. aastal.
Seaduse poolt hääletas 62 saadikut, vastu oli 23 saadikut Reformierakonnast ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.