Jõulukaunistuste moes troonib isetehtu ja taaskasutus

Räpina Aianduskooli floristikaõpilased Jaano Oras (paremal) ja Karl-Jürgen Porro meisterdavad jõulupuud, mille materjal sai korjatud kooli ümbruse loodusest. Foto: 2 × Kalle Toom

Tänavuste jõulude märksõna tundub olevat isevalmistatud – oma kätega valmivad kõige moodsamad kuused, ehted ja pärjad. Jõuluehete valmistamisel lähevad käiku isegi kuivanud porgandid, mandariinikoored ja vanad küünlad.

Ümberringi räägitakse järjest enam looduslähedusest ja just selline suund on jõudnud ka jõulukaunistuste maailma, rääkis Räpina Aianduskooli floristika õpetaja Leili Alaoja-Rein. Nii korjasidki tema floristikaeriala õpilased jõuluseadete tunniks vajamineva materjali kooli ümbruse loodusest.

Loo juures olevatel piltidel tehtud töö tarbeks sai kokku toodud mänd, kadakas, pilliroog, mustikas, kanarbik ja kõrreliste lehed.

Põneva jõulupuu oma maja juurde võib meisterdada igaüks. Kui sobivaid keppe käepärast pole, siis võib toeks lõigata tugevamad kontpuu või palju oksad. Need siis tugevalt traadiga omavahel paika kinnitada. Siis võtta korjatud oksad ja taimed, need omavahel väikesteks kimbukesteks siduda ja hakata „pea alaspidi” raamile ringiratast kinnitama.

Kuna pilliroo varred on siledad ja võivad hakata aja jooksul kinnituse seest välja libisema, oleks hea need esmalt mõne kareda oksaga, näiteks männiga kimpu siduda ja siis raamile kinnitada.

Palju kasutatakse jõuluseadetes näiteks hortensiate kuivanud õisi. „Kõik, mis on kohev, sobib seadesse. Tänane moejoon ei ole rangepiiriline,” rääkis õpetaja.

Pärg tee päripäeva

Väga populaarne on praegu jõulupärgade tegemine ja õpetusi selleks leiab rohkelt. Küll aga eiratakse tihtilugu reeglit, et pärg tuleb teha päripäeva jooksvana.