Ilmajutt: kuidas ennustada ilma

Hea ja usaldusväärne tunnus, mille järgi ilma ennustada, on nn pilvede järgnevus. FOTO: Elmo Riig Foto: Elmo Riig

Ühes hiljutises ilmajutus oli juttu kohalikest tunnustest, mille abil ilma ennustada. Seal jäi tutvustamata järgnevus.

Hea ja usaldusväärne tunnus, mille järgi ilma ennustada, on nn pilvede järgnevus. See kehtib parasvöötmes. Seda piirkonda iseloomustab aktiivne tsüklonaalne tegevus, millega järgnevus ongi otseselt seotud.

Pilvede järgnevus kujutab endast pilveliikide vaheldumist, mis eelneb (harvemini järgneb) tsükloni või sooja frondi tulekule, kusjuures vaheldumise järjekord allub teatud reeglitele.

Pilvede järgnevus sõltub aastaajast ja sellest, kui kaugelt tsükloni kese möödub, ning võib olla ühe- või kaheosaline. Järgnevuse käivitumisele võib viidata kiudpilvede tekkimine ja tihenemine, mis algab läänest, lõunatsüklonil ka edelast või lõunast. Kui siis maalähedane tuul puhub nurga all või vastu kiudpilvede liikumise suunale, on see üks kindlamaid tunnuseid, et järgnevus on algamas.

Põhjapoolkera parasvöötmes aktiveerub tsüklonaalne tegevus augustis-septembris, mistõttu on pilvede järgnevust kõige parem jälgida sügiseti, aga ka talvekuudel, kui läänevool on kogu aeg tugev.

Kui vaatluspaigale läheneb soe front või selle lähedalt (põhja poolt) hakkab mööduma tsükloni kese, algab kaheosaline järgnevus. Lühidalt oleks see järgnevus niisugune: Cirrus > Cirrostratus > Altostratus > Nimbostratus > Stratus > Stratocumulus > Cumulus. Talvisel ajal lõpeb järgnevus enamasti Stratus’e etapis.

Alguses tekivad taevasse kiudpilved, mis liuglevad üksikult või lähenevad pilveväljana. Tuul on selleks ajaks juba pöördunud vastupäeva, puhudes enamasti kagust, kuid võib olenevalt tsükloni keskmest puhuda ka lõunast või idast, lõunatsüklonite korral idast ja kirdest.

Mõne tunniga tihenevad ka üksikud kiudpilved kiudkihtpilvedeks, sageli tekib päikeseketta ümber (väike) haloring.

Kiudkihtpilved tihenevad kiiresti kõrgkihtpilvedeks ja halod kaovad. Päike ei jäta enam teravaid varje. Võib hakata kergelt sadama, eriti külmal ajal.

Kui front on piisavalt aktiivne ja niiskust jätkub, järgneb mõõdukas, harva isegi tugev laussadu kihtsajupilvedest, talvel hakkab tihti tuiskama. Taevas on lauspilves ja ajapikku tekivad kiiresti liikuvad hatakpilved (Stratus fractus), mis näitavad suhtelise niiskuse kasvu ja frondi lähenemist.

Kui front on kohale jõudnud, jääb sadu vähemaks või lakkab, tuul nõrgeneb ja pöördub päripäeva. Talvel võib sulaks minna, tekib udu või sajab uduvihma, ilm on niiske ja nähtavus halb. Taevast katavad madalad kihtpilved. Suvel tekivad sageli aga kihtrünkpilved (Stratocumulus), mis muutuvad rünkpilvedeks, kuid ilm võib ka selgeks minna. Vähesel määral võib olla kiudpilvi. Õhk tundub (suvel) meeldivalt soe ja niiske, saabunud õhumass on tihti sumestatud, nii et taevas näib vines. Kui tsükloni kese jääb lähedale, võib jääda pilviseks. Selline on tsükloni sooja sektori ilm. Järgmises ilmajutus lõpetan järgnevuse kirjeldamise.

Detsembri kohta palav ja vesine ilm jätkub: sageli sajab vihma, sooja on 2–7 kraadi, lõunakaartetuul on enamasti tugev. Sarnane ilm võib jätkuda nädalaid.