Kohalik turg on väike ja ettevõtted peavad kasvamiseks paratamatult piiri taha vaatama. Üks võimalus oma kaupa välismaal tutvustada on messidel osalemine. Seda saab teha iseseisvaltki, aga kuna osalemine on kulukas, on mõistlik kasutada pakutavaid toetusi.
Välismess nõuab ettevõtjalt tugevat eeltööd, juba üks kontakt on kordaminek
Mitmel välismaisel messil korduvalt oma tooteid tutvustanud osaühingu Must Küüslauk juhatuse liikme Margus Sarmeti sõnul on messid pika vinnaga ettevõtmine ja esialgu pole nendel osalemine end vähemalt rahaliselt täiel määral ära tasunud. „Oleme saanud palju potentsiaalsete klientide kontakte, kellega edasi töötada. Lisaks näinud, kuidas asjad välismaal käivad ja saanud ülevaate konkurentidest. Kindlasti avardavad välisemessid silmaringi,” kommenteeris ta.
Messidel otsitakse oma kauba edasimüüjaid nii toimumisriigist kui ka kaugemalt. „Kui võtta hiljuti toimunud Malmö mahemess, siis seal polnud koos ainult rootslased ja taanlased, vaid ostujuhid kõikjalt maailmast. Kui ühelt messilt saad kasvõi ühe reaalselt toimima hakkava kontakti, tuleb üritust kordaläinuks pidada. Kontakte kogutakse palju, aga ainult kontaktist pole kasu,” tõdes Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) kvaliteedijuht ja messide koordinaator Evi Randpere.
Uute turgude vallutamiseks peab toode sobima sihtturule ja millegagi silma paistma. „Soovitud tulemust ei saavuta ilma põhjaliku kodutööta. Juba aasta jagu ette tasub hakata otsima potentsiaalsete edasimüüjate kontakte ja nendega kohtumisi kokku leppima. Kuigi toode ise on väga oluline, peab ka pakend olema sihtturu jaoks sobiv ja atraktiivne. Eeltöö tähendab sedagi, et tuntakse eri piirkondades eelistatavaid maitseid, oma toodet tuleb vastavalt arendada,” loetles Randpere eduka messilkäigu eeldusi.