Miks on Kesk-Eesti põldudel kimalasi poole vähem kui Lõuna-Eestis?

Ökoloog Virve Sõber tahaks, et osa avalikest parkidest ja rohealadest jäetaks rahule ning seal niidetaks võimalikult harva. „Nõudke poliitikuilt ja ametnikelt pestitsiidide kasutamise piiranguid ja ärge neid ise kasutage,” soovitab ta. Foto: Erakogu

Tolmeldajate arvukus langeb kogu maailmas, mitmel pool on neid leitud kolmandiku võrra vähem kui veel mõne aastakümne eest. Enamik lugejaist kehitab selle peale vaid õlgu, sest teema teda ju otseselt ei puuduta.

Puudutab ikka küll! Tartu Ülikooli entomoloogia teadur, ökoloog Virve Sõber näitas teema iseloomustamiseks kahte pilti: ühel puuviljadest lookas poeletid ja teisel lettidel vaid mõni üksik vili. Seda teist pilti näeksime poes, kui tolmeldajad kaoksid.

Seega inimestele on ikkagi vaja tolmeldajaid?

75 protsenti levinumatest põllukultuuridest sõltub tolmeldajaist, 5–8 protsenti inimese toidust sõltub otseselt tolmeldajaist.

Meie laiuskraadidel kasvatatakse tolmeldajaid vajavatest kultuuridest õunu, pirne, ploome, kirsse, sõstraid, mustikaid ja mitmeid aedvilju. Kaugemalt pärit põllumajandussaadustest mandleid, meloneid, avokaadosid ja paljusid teisi meile maitsvaid vilju.

Kas olete juhtunud kenade, suurte, ümarate ja sümmeetriliste maasikate seas nägema marju, mis märksa väiksemad ja imeliku kujuga? Need ilusamad on tolmeldajate „tehtud”, nirumad aga tekkinud maasika iseviljastumise teel.

Ka mitme isetolmleva kultuurtaime saagikus kasvab märgatavalt, kui neid tolmeldavad putukad. Näiteks raps, aga ka arbuus ja selle sugulased.

Igal pool maailmas jääb tolmeldajaid vähemaks. Miks?