Juhtkiri: Kiige käekiri

Sotsiaalminister Tanel Kiik Foto: Mihkel Maripuu

Kõik on sotsiaalminister Tanel Kiige kätes.

Kui praegune valitsus kevadel ametisse astus, oli 30-aastane Kiik laiemale üldsusele üsna tundmatu, ent järgnenud kuudel on ta pälvinud oma vastutusalas tegutsevatelt inimestelt palju kiitust. Juttude järgi jagub Kiigel kõike seda, millest mitmel teisel praegusel ministril tublisti puudu jääb: tasakaalukust ja konstruktiivsust, oskust inimestega läbi saada, soovi kaasata otsuste langetamisse eksperte, võimet liikuda päriselt toimivate, mitte populistlike lahenduste poole.

Kuid nüüd on ka Tanel Kiige renomee löögi all. Valus hoop saabub siis, kui apteegireform üheteistkümnendal tunnil ära nullitakse, nagu praegu paistab minevat.

Valitsusparteide poliitikud, nende hulgas Kiige erakonnakaaslased, räägivad praegu mitmesaja apteegi võimaliku sulgemise ärahoidmisest, kaose vältimisest ja muust säärasest, kuid tänasestki lehest võib lugeda, miks sellistesse põhjendustesse tasub suhtuda kriitiliselt. Lühidalt: paljudes väikelinnades on apteeke sellise varuga, et isegi kui paar-kolm neist suletakse, ei muutu kohalike jaoks tõenäoliselt midagi halvemaks.

Tanel Kiigel on olnud reformi viimasel hetkel peatamist või tundmatuseni ümbertegemist keeruline toetada ainuüksi seetõttu, et kogu protsess on käinud vähemalt osaliselt tema selja taga.

Ning mis veel tähtsam: minister Kiik on varem apteegireformi niisugusel kujul, nagu selle poole aastaid on liigutud, ühemõtteliselt toetanud. Ja hiljemgi on ta öelnud, et tema seisukohad pole muutunud. Kiik on pakkunud välja, et reformi katkestamise asemel võiks selle ellu viia pikema aja jooksul ja järk-järgult, mis kõlab vägagi loogilise lahendusena, aga tundub, et see ettepanek jääb vastuseta. Kusjuures ei saagi aru, miks Kiige pakutud variant ei kõlba.

Tanel Kiigel on olnud reformi viimasel hetkel peatamist või tundmatuseni ümbertegemist keeruline toetada ainuüksi seetõttu, et kogu protsess on käinud vähemalt osaliselt tema selja taga. Kiige algatusel poleks haake tegema hakatud.

Ent sõnadega oma isiklikust arvamusest selgemalt või kaudsemalt mõista andmisest jääb väheks, kui teod sõnadele järele ei tule. Apteegireform on ikkagi minister Kiige aias, olgugi et seadusi võtab vastu riigikogu.

Sellises olukorras on Tanel Kiige enda otsustada, millise käekirjaga poliitik ta olla soovib. Kui ta seab esikohale praeguse koalitsiooni iga hinna eest püsima jäämise ja oma tuule tiibadesse saanud karjääri võimalikult sujuva jätku, siis ta nii-öelda valib oma võitlusi ja tõenäoliselt otsustab praegu piike mitte ristata.

Teine variant on piigid siiski ristata. Öelda, et kui apteegireform peatatakse, näitab see, et koalitsioon, sealhulgas erakonnakaaslased, ei seisa tema selja taga, ning otsustada selle põhjal edasi, mis oleks niisuguses olukorras kõige õigem samm.

Kiige otsus kujundab aga ka kogu valitsuse nägu. Nagu juba öeldud, on sotsiaalminister olnud üks praeguse koosseisu eredamaid tähti, positiivses mõttes. Olukord, kus Kiik neelab alla oma haldusala väga suuresti mõjutava otsuse, millele ise viltu vaatab, annab valitsuse suhtes pessimistlikult meelestatud inimestele kõvasti hagu juurde. Ja võidaks sellest… kes? Sotsiaalsfäär on riigi ja ühiskonna käekäigu seisukohast üks tähtsaimaid. Seda valdkonda juhtiva ministri võimekusest sõltub palju. Ent kui sotsiaalvaldkonda tugevalt puudutavaid otsuseid tehakse ministrist mööda minnes, siis ei sünni sellest võimekusest mingit kasu.