Kätlin Kõverik: Eestisse naasjad vajavad nõu ja vahendamist

Kätlin Kõverik. Foto: Erakogu

Juba 2017. aastal oli rändesaldo Eestis rekordiliselt suur ja esimest korda positiivne. Eestist lahkus siis 12 358 ja siia saabus 17 616 inimest. Ligi pooled sisserändajatest olid Eesti kodakondsusega.

Viimastel aastatel pöördutakse Eestisse tagasi peamiselt Soomest, Iirimaalt ja Suurbritanniast ning Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest. Soomest, Iirimaalt ja Suur­britanniast tulevad tagasi peamiselt 2000. aastate alguses Eestist välja rännanud noored, kes pöörduvad nüüd tagasi peredena. Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest naasevad etnilised eestlased, kes on kas võõrsil sündinud või Eestist nõukogude ajal lapsena välja rännanud.

Kodumaale tagasituleku ajendiks on kasvavas trendis perekondlikud teemad, sh soov pakkuda lastele haridust Eestis. Olulised mõjutegurid on ka Eesti paranenud majanduselu ning töötus võõrsil.

Kuni 2018. aasta lõpuni oli Integratsiooni Sihtasutuse ülesanne vaid tagasipöördumistoetuste eraldamine, kuid aastatega on kasvanud vajadus nõustamise järele, mida sihtasutus nüüd ka pakub. Sihtasutus nõustab nii neid, kellel on tekkinud huvi ja soov Eestisse tagasi pöörduda, kui ka neid, kes on juba Eestis uut elu alustanud, seda nii e-posti, telefoni kui Skype’i vahendusel ning ka vahetute kohtumiste käigus.