:format(webp)/nginx/o/2018/01/04/7462153t1hc49b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2019/07/05/12330313t1hddbb.jpg)
Postimees käis kolmes apteekide rohkusega silma paistvas linnas uurimas, kuidas mõjutaks kohalikke see, kui lõviosa apteekidest reformi tagajärjel kaoks.
Tellijale
Apteegiuputus linnades: tõotatud kaost uste sulgemisel ei paista (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrulannal Siiri Kägol oli retseptiga välja kirjutatud neli karpi ravimeid. «Ühes apteegis oli üks karp, teises kaks, kolmandas kolm. Nelja karpi polnud mitte üheski,» räägib ta. See on märkimisväärne, sest kui võtta apteekide arv ja võrrelda seda elanike arvuga, võiks Võrut sisuliselt pidada Eesti apteegipealinnaks.
«Teine kord ei saanud ma retseptiga välja kirjutatud silmarohtu mitte ühestki apteegist,» jätkab Kägo. «Saadeti Kanepisse, aga siis öeldi, et seal ka otsas. Retsept läkski kaduma, sest mitte kuskilt ei saanud.»
Ehk siis apteeke kui palju, aga kasu pole sellest suurt midagi.