Mehe korstnajala külge aheldamise süüdistus ei leidnud tõendamist

Foto: Panther Media/Scanpix

Süüd kinnitavate tõendite puudumise tõttu mõistis kohus Riivo Nugise teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise süüdistuses ja sama isiku järjepidevas ja suurt valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises õigeks.

Süüdistuse kohaselt kinnitas Riivo Nugis (36) 2007. aastal Pärnumaal enda kasutuses olevas talus ühe mehe käeraudade ja trossiga 42-ks päevaks korstnajala külge ning peksis teda sellel ajal mitme päeva jooksul rusikaga ja jalaga näkku ja pähe, tehes seda ka ajal, mil kannatanult oli võetud liikumisvabadus, teatas Pärnu maakohus.

2009. aastal peksis Nugis süüdistuse kohaselt Pärnumaal Koonga vallas üht isikut rusikaga näkku ning teist isikut mitmel korral harjavarrega pähe. Samal aastal käidi koos Ardi Aleksandroviga (32) ühes Pärnus asuvas klubis, kus Nugis lõi klubi töötajale õllekannuga näkku ning Aleksandrov viskas kannatanu suunas kassaaparaadi ja lõhuti koos sisustust.

Samuti süüdistati Aleksandrovit Lindi koolimajas 2009-2010 aastavahetuspeo ajal avaliku korra rikkumises, mis seisnes kolme isiku löömises, millega tekitati neile tervisekahjustusi ja füüsilist valu.

Veel oli Nugisele ja Lembit Semjonovile (42) esitatud süüdistus 2009. aastal ebaseaduslikus kanepi kasvatamises Pärnumaal Koonga vallas, kus läbiotsimise käigus leiti 4 kanepitaime.

Lisaks omandas ja hoidis Nugis süüdistuse kohaselt enda kasutuses olevas talus 2009. aastal ebaseaduslikult narkootilist ainet kokaiini, laskekõlbulikku sileraudset ühelasulist sulepeakujulist püstolit ning 12-kaliibrilist jahipüssi Remington Magnum.

Relva soetamise luba Nugisel ei olnud. Süüdistuse kohaselt leidis Nugise juures ehitustöölisena olnud Semjonov remondi käigus lae soojustuse vahelt paakunud valget pulbrit, mis sisaldas üle 100 grammi kokaiini. Semjonov paigutas selle köögikappi, seega süüdistati teda samuti ebaseaduslikus narkootilise aine omandamises ja hoidmises.

Süüdistuse kohaselt võttis Semjonov juulis 2009. aastal eelpool nimetatud jahipüssi ja viis selle Lääne maakonnas Hanila vallas asuvale maaüksusele, kus koos Tarmo Veepalu (36) ja Anatoli Zuboviga (50) ähvardasid kannatanut tapmisega, kui ta ei avalda teise isiku asukohta. Lahkudes röövisid Veepalu ja Semjonov 10 õlut ja mootorsae.

Süüd kinnitavate tõendite puudumise tõttu mõistis kohus Riivo Nugise teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise süüdistuses ja sama isiku järjepidevas ja suurt valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises õigeks. Seda süüdistust toetasid vaid kannatanu ütlused, ükski tunnistaja nimetatud fakti ei kinnitanud.

Samuti ei leidnud kohtu hinnangul tõendamist talle esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises ja valdamises, eeskätt süüd kinnitavate tõendite puudumise tõttu, kuna ei ole tõestatud, et läbiotsimisel leitud valge pulber oli Nugise valduses olnud või ta oleks selle olemasolust lae soojustuse vahel teadlik olnud. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse aga tema kasuks.

Süüdi mõisteti Riivo Nugis teise inimese tervise kahjustamises löömise ja peksmisega, vägivallaga rahu ja avaliku korra rikkumises grupis, kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupis ning tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja jahipüssi ebaseaduslikus käitlemises. Kokku mõistis kohus Nugisele liitkaristuseks neli aastat ja kuus kuud vangistust.
Lembit Semjonov mõisteti õigeks korduvas narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises ja valdamises, kuna prokurör loobus nimetatud süüdistusest kohtuistungil.

Süüdi mõisteti Semjonov kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupis, tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, tapmisega ähvardamises ning grupiviisilises relvaga röövimises. Semjonovile mõistis kohus liitkaristuseks kolm aastat vangistust tingimisi kolme aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all.

Tarmo Veepalu mõisteti süüdi tapmisega ähvardamises ning grupiviisilises relvaga röövimises. Veepalule mõistis kohus karistuseks kolm aastat vangistust tingimisi kolme aastase katseajaga.

Anatoli Zubov tunnistati süüdi tapmisega ähvardamises. Karistuseks mõistis kohus Zubovile kuus kuud vangistust tingimisi kolme aastase katseajaga.

Ardi Aleksandrovi mõistis kohus süüdi isikute grupis vägivallaga rahu ja avaliku korra rikkumises ning karistas teda rahalise karistusega summas 960 eurot.

Süüdimõistetutelt mõisteti välja kriminaalmenetluse kulud ja rahuldati kannatanute tsiviilhagid. Kokku tuleb süüdimõistetutel tasuda üle 6300 euro.

Kohtuotsus ei ole lõplik, kuna isikutel on õigus edasi kaevata kõrgema astme kohtusse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.