/nginx/o/2018/06/04/7883367t1hf3bf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/05/04/4028709t1hc939.jpg)
„Miks me Eestis ei tea oma varasema aja, 19. sajandi-20. sajandi alguse naiskunstnikest peaaegu et midagi,« küsis ekspoliitik Siiri Oviir KUKU raadio saates „Neeme Raud. Siin.»
Siiri Oviir: Ka vanasti olid Eesti naised, kes kunsti tegid. Miks me neist midagi ei tea?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minul tekkis see mõte Eesti naiskunstnikest 25 aastat tagasi, kui ma Atheneumis (Helsinki kunstimuuseumis) käisin ja kus oli palju Soome varasema aja naiskunstnikke väljas,» ütles Oviir.
«Meie Eestis küll teame (tolle perioodi) naiskultuuritegijaid, aga paraku on need kirjutajad – Anna Haava, Lydia Koidula. Aga miks meil omal ajal ei olnud tuntud naiskunstnikke, mõtlesin ma toona. No hea küll, mõtled, et meil oli talupidajad, millal neil aega oli (kunsti jaoks). Aga meil olid ju baltisakslased? Nende hulgas oli ja ka naisi võrdselt meestega. Nii et see on see sama soolise võrdõiguslikkuse teema. Naisele ei sobinud, naist ei õpetatud. Jah, lille võis maalida, aga figuuri maalida, inimkeha maalida, see on hoopis teine küsimus. See tõenäoliselt ei tulnud välja ja ei kannatanud välja panemist. Naisi ei õpetatud kunstnikeks, aga kunsti tegemist tuleb ka õppida.»
Kuid õnneks siiski oli ka tollal Eestis naisi, kes olid silmapaisvad kunstnikud, märgib Oviir, samas veelkord nentides, et neist me ikkagi suurt ei tea.
Oviir andis KUKUle intervjuu KUMUs sel neljapäeval toimunud suure Eesti-Soome 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole naiskunstnike teoste ülevaatenäitusel „Eneseloomine,“ mis tema arvates täidab suure lünga meie kultuuriloo teadmises ja tundmises.
Näitus KUMUs «keskendub 19. sajandil naiste eneseteadvuses ja ühiskondlikus positsioonis alguse saanud muutustele, mis kajastuvad nii naiskunstnike tegevuses kui ka naise kujutamise viisides,» seisab pressiteates. «Teiste hulgas on eksponeeritud Julie Hagen Schwarzi, Sally von Kügelgeni, Karin Lutsu, Natalie Mei, Lydia Mei, Aino Bachi, Olga Terri, Maria Wiiki, Helene Schjerfbecki, Sigrid Schaumani, Elga Sesemanni, Ellen Thesleffi, Tove Janssoni ja Tuulikki Pietilä teosed. Tegemist on seni suurima Eesti naiskunstnike loomingut tutvustava väljapanekuga, mis toob päevavalgele palju vähetuntud materjali ja asetab selle dialoogi Soome naiskunstnike teostega. Näitus on sündinud koostöös Ateneumi kunstimuuseumiga.»