Vilepuhuja: TTÜ ametlik raport kubiseb valedest

Keegan McBride. Foto: Kuvatõmmis

Kuigi TTÜ vilepuhuja Keegan McBride pole alates suve lõpust Nurkse skandaali kohta ametlikke kommentaare jaganud, on ta nördinud, et ülikool peab teda jätkuvalt ebalojaalseks. McBride'i sõnul on ülikooli raport valedest tulvil.

Postimees kirjutas 22. augustil McBride’i andmetele toetudes, et TTÜ Nurkse instituudis maksti OpenGovIntelligence (OGI) projekti rahast palka teadlastele, kes projektis tegelikult ei töötanud. 10. okoobril avaldas TTÜ uurimiskomisjon raporti, mille järgi pettust ei olnud, küll aga rikuti ülikooli reegleid. Võimalikku väärkasutust uurivad prokuratuur, Euroopa Komisjoni teadusuuringute rakendusamet ning haridus- ja teadusministeerium.

McBride’i sõnul on ta tegutsenud heas usus ja andnud üle sadu dokumente. Ta avaldab lootust, et ülikool võtab toimunust õppust ning palub tema ees oma tegevuse pärast avalikult vabandust.

«Ma pole andnud meediale mitte ühtegi ametlikku kommentaari käimasoleva Nurkse skandaali kohta juba 2019. aasta augustist. Siiski, endiselt Tallinna Tehnikaülikool kuulutab avalikult, et ma pole käitunud heausuliselt, et ma keeldusin koostööst, et ma pole olnud oma tööandjale lojaalne ja et minu ütlused on põhjendamatud. Need väljaütlused ülikooli poolt pole mitte ainult ebatõesed vaid ka laimavad,» kirjutab McBride.

«Kohtusin rektoriga (Jaak Aaviksooga – toim) 15. märtsil, et anda üle tõendid, mida uskusin toona ja mida usun ka nüüd, tõin välja pettuse Ragnar Nurkse Innovatsiooni ja juhtimise osakonnas. Ma pakkusin rektorile üle anda KÕIK tõendid sellel hetkel, ta keeldus. Ta ütles et ei vaja ega taha seda, ütles, et ta ajab siitmaalt ise kõik korda. Rektor väitis, et mina pole talle tõendeid pakkunud. See oli vale. Rektor väitis, et ta ei teadnud mind. See oli vale. Rektor väitis, et ma ei andnud talle projektide nimesid. See oli vale. Rektor väitis, et keegi ei rääkinud talle ülikoolis toimuvast pettusest. See oli vale. Mida saab öelda, on see, et rektor teadis väidetavast toimuvast pettusest ja ei teinud midagi, et uurida spetsiifiliselt mainitud projekte. Kui küsisin järelmeetmeid ja tulemusi meie algsest kohtumisest, siis ta ei vastanud,» märgib McBride.

McBride’i sõnul ei jäänud tal ülikooli tegevusetuse tõttu muud üle kui pöörduda meedia poole. 22. augustil avaldati Postimehe artikkel. 23. augusti hommikul kirjutas McBride Renno Veinthalile, andes teada, et on valmis täielikuks koostööks kogu uurimisega. «Leppisime kokku kohtumise samal päeval kell 16.00. Kohtumine kestis umbes 1 tund ja 15 minutit, mille jooksul andsin neile USB, millel oli umbes 350 MB andmeid. Andsin ka teada, et ei tunne hetkel, et audiolindistusi üle anda on õige, mille peale vastas Renno Veinthal, et sellest pole midagi, tal polegi neid vaja ja et ma annaksin üle kõik, mille üleandmise osas tunnen end hästi. Nädalaid hiljem, 5. septembril, Tõnu Pihelgas komiteest kirjutas mulle, et küsida audiosalvestusi. Samal päeval minu advokaat Paul Keres informeeris hr Pihelgat, et käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu ei anna ma neid üle. Järgmisel päeval, 6. septembril, tegin kohtumise ettepaneku Renno Veinthalile, et arutada salvestusi ja neid isegi ette mängida, kui vaja. Ta keeldus sellest kohtumisest.»

Vilepuhuja kirjutab, et terve septembrikuu jooksul oli ta pidevas kontaktis uuriva komiteega. «12. septembril kirjutasin uuriva komitee liikmele Jaan Raikile, et paluda kohtumist, sest uskusin, et ta oli teinud mõned väärkajastamised pressikonverentsil. Ta vastas, et ta pole veel kõiki tõendeid näinud ja läbi lugenud, seega peaksime järgmine nädal kohtuma. Leppisime kokku kohtumise 18. septembriks kell 10 hommikul. Ta võttis minuga ühendust kell 20.33 kohtumisele eelneval õhtul (17. september), väites, et komitee ütles, et nende kohtumine keelati ära.

Isegi siis üritasin ma komiteega koostööd teha, kuigi ülikooli uuriv komisjon keeldus mitmest koostööpakkumisest, mille neile esitanud olin. Tegin selgeks, et olin valmis tegema nendega koostööd. Selle asemel olid need pakkumised komitee poolt tagasi lükatud,» märgib McBride.

McBride’i sõnul avaldas komitee raporti, mis on faktiliselt vale. «Olen koostanud listi enam kui 25 erinevast ebakorrektsest väitest raportis, mille pani kokku komitee. Sealhulgas artiklite, mis ei olnud kooskõlas nende vaatenurgaga, ignoreerimine, tunnistaja antud ütluse mahakopeerimine ja selle kasutamine kui nende enda «uurimistööd», tehes faktilisi väärütlusi ja tahtlikult ignoreerides informatsiooni, mis ei toetanud nende juttu. Selles raportis on mitmeid faktilisi puudusi, aga siin edasiandmiseks on neid ümberlükkamisi liialt palju.»

«Loodan lihtsalt näidata, et seal ei ole olnud minupoolset puudulikkust koostöös uuriva komiteega. Ainuke põhjus, miks koostööd rohkemal kujul ei toimunud, oli see, et uuriv komitee ei tahtnud seda. Ma ei ole olnud ebaloojaalne ülikoolile, tegelikult, sellega avalikuks tulemine oli algusest peale lojaalsust kinnitav tegevus. Ma ei tahtnud seda avalikustada, olin sunnitud seda tegema vaid rektori tegevusetuse tõttu. Ma ei andnud augustist saati meediale mitte ühtegi intervjuud ega väidet, ainuke põhjus, miks see on endiselt meediasse jäänud, on ülikooli ebakorrektne vastus ja pidev valeinformatsiooni tulv, mida nad meediale annavad. Minu väited ei olnud põhjusteta. Raport ise tõi välja, et seal oli mitmeid puudusi, endiselt on käimas Euroopa Liidu ja prokuratuuri uurimine ning ülikool on valmistanud enda initsiatiivil, et maksta tagasi vähemalt osa toetusest, mida nad on saanud. Olen tegutsenud heas usus, ma olen andnud üle sadu dokumente, mida vaadates iga mõistlik inimene jõuaks samale järeldusele nagu mina. Uskusin, et see oli pettus, kui pöördusin rektori poole märtsis, ja ma usun, et see on pettus, ka täna. Ma loodan, et ülikool võtab arvesse nende avalikke, ebakorrektseid, julmi ja laimavaid ründamisi minu vastu ja palub avalikult vabandust oma tegevuse eest,» kirjutab McBride.