Meie seast lahkunud Mati Hint oli väga põhimõttekindel ja eetiline nii keeleteadlase kui ka poliitikuna, meenutas kirjandusteadlane ja endine poliitik Rein Veidemann.
Rein Veidemann: Mati Hint oli väga põhimõttekindel ja eetiline inimene
«Suur inimene. Ta oli väga põhimõttekindel. Ta oli suur eestlane,» iseloomustas Veidemann lahkunut. Veidemanni sõnul ei olnud Mati Hindi elu kerge, ent tänu ennastsalgavale tööle sai temast silmapaistev õpetlane ja poliitik.
«Rahvarinde päevil oli Mati Hint justkui välisminister, sest ta oskas inglise keelt, mida meie ei osanud nii palju. Nii et Rahvarinde juhtkonnast oli tema see, kes läänemaailma esindajatega suhtles,» rääkis Veidemann. Ta tuletas meelde 1989. aastat, mil Hint kohtus Washingtonis sealsete kõrgete ametnikega ja osales Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamist nõudval meeleavaldusel.
Hindi kirjutatud on «Balti tee» nimeline manifest, mille autor pöördelisel ajal, 1989. aasta mais, Tallinna raekoja platsil ette luges. «Ta oli väga hea kõnemees. 11. septembril 1988 oli üks võimsamaid kõnesid, mida ta lauluväljakul pidas,» meenutas Veidemann.
Keelemehena paistis Hint silma eeskätt prosoodia valdkonnas, uurides muu hulgas eesti keele välte- ja laadivaheldust. «1987. aastal rabas ta kogu toonase nõukogudemaa avalikkust sellega, et kirjutas artikli «Kakskeelsusest ilma roosade prillideta» ja näitas ära, mida venestamine endast kujutab,» ütles Veidemann.
Juba taasiseseisvumise järel võitles Mati Hint selle vastu, et eesti keel ei jääks inglise keele lõa otsa, sest eesti-inglise kakskeelsus viiks varem või hiljem keelevahetuseni inglise keele kasuks. «Ta oli väga kindlameelselt selle vastu, mis ei tähenda seda, et ta oleks keelteoskust küsimärgi alla pannud,» rõhutas Rein Veidemann.