Kohus otsustas: lapsele elatise maksmisest hoidumine on karistatav juba ühe kuu möödudes

Isa lapsega. Foto: Ain Protsin/Postimees.

Riigikohus otsustas, et juba ühe kuu pikkune kõrvalehoidmine lapsele väljamõistetud elatise maksmisest võib saada karistatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas otsuses, et elatise maksmisest kõrvalehoidmisega on tegemist juba siis, kui vanem teadlikult viivitab elatise maksmisega rohkem kui üks kuu.

Vanem hoiab elatusraha maksmisest kõrvale siis, kui tal on võimalik raha maksta, kuid ta jätab selle kohustuse teadlikult vähemalt ühe kuu jooksul täitmata.

Riigikohtusse jõudnud kriminaalasjas tuvastasid kohtud, et süüdistatav on ligikaudu viie kuu jooksul tasunud oma alaealisele pojale ligi neli eurot kuus elatusraha, samal ajal enda tulusid varjates.

Maakohus järeldas, et vanem hoiab kõrvale elatise maksmisest, mille kohus oli talle määranud. Ringkonnakohus küll nõustus, et süüdistatav on hoidnud elatusraha maksmisest teadlikult kõrvale, ent võttis seisukoha, et ligi viie kuu kestel elatise maksmisest hoidumist ei saa veel pidada pikaajaliseks. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et see rikkumine pole karistusseadustiku järgi karistatav, sest selliselt saab karistatavaks pidada elatise maksmisest kõrvalehoidmist siis, kui see ületab ühte aastat.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on see ringkonnakohtu arusaam aga väär, et vanemat saab karistada alles siis, kui ta on juba terve aasta elatise maksmisest kõrvale hoidnud. 

Kolleegiumi sõnul on ka lühem kui ühe aasta pikkune igakuise elatise maksmata jätmine oluline hilinemine ning lapse igapäevaseid vajadusi arvestades on selline hilinemine ebamõistlikult pikk.

Kolleegiumi arvates on tegemist elatise maksmise kohustuse rikkumisega juba siis, kui kohus on vanemale välja mõistnud kohustuse elatist maksta, kuid ta viivitab sellega juba rohkem kui üks kuu.

Seega saab igakuise elatise maksmisest kõrvalehoidmiseks pidada seda, kui vanem rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on – või võiks olla – võimalik ülalpidamiskohustust täita või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab elatusraha teadlikult vähemalt ühe kuu jooksul maksmata. Lisaks on elatise maksmisest kõrvalehoidmisega tegemist siis, kui vanem küll maksab elatist, ent teeb seda järjepidevalt põhjendamatu hilinemisega.

Riigikohus rahuldas prokuratuuri kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.