Sortsuke kasesiirupit teeb hapukapsa karamelliseks

Kasesiirup annab hapukapsale mõnusalt karamellise maitse ja värvi. Foto: Juta Kübarsepp

Ühele meeldib hautada hapukapsast sea- või pardirasva, teisele õlle, veini või apelsinimahlaga, muudest maitselisanditest rääkimata. «Ka tume või ruuge kasesiirup on variant. See annab hapukapsale karamellise maitse ja värvi,» soovitab Piret Peiker, üks kolmest väikese kasesiirupiköögi Kasekunst asutajatest ja osanikest.

Hautised, vokiroad, salatikastmed, liha- ja kalamarinaadid, magustoidud, loetleb Piret Peiker toite, millele ta kasesiirupiga õrnmagusat maitset lisab.

Tallinna Ülikooli teadur ja kultuuriajaloo õppejõud Peiker on üks, kes viie aasta eest Kasekunsti kasesiirupi väiketootmise käima lükkas. Peale tema kuulusid asutajate hulka ajaloolane Ulvi Maamees ja juristiharidusega Heiki Migur. Kõik kolm on peaaegu et teise töö mõõdu võtnud hobi juures siiani. Migur on siirupimeister ja tunneb peensusteni Põhja-Ameerikast pärit suletud voolikuvõrgustikuga kasemahla kogumissüsteemi. Maamehe pärusmaaks on peamiselt rahaasjad ja logistika. Peiker on aga võtnud südameasjaks kõnelda kasesiirupist kui suurepärasest ja tervisesõbralikumast kodumaisest asendusest valgele suhkrule.

Tema oli ka see, kel tuli mõte, et oma Harjumaal Jõelähtme kandis asuvat kasesalu ei peaks mitte maha raiuma, vaid kuidagi teistmoodi, väärikamalt väärindama. «Lugesin oma kirjandusteaduse doktoritööd kirjutades liiga palju Tammsaaret,» räägib ta naerdes. Ta selgitab, et omaaegsest kirjandusest loetud maa harimine ja põllumajanduse uuendamine nakatasid teda sedavõrd, et tahis teooria lugemise ja kirjutamise kõrval ka ise midagi praktikas ära proovida. Kasemahlast tehtud siirup tundus Eesti oludes piisavalt uuenduslik, pealegi on see üsna haruldane – aastas tehakse kasesiirupit kogu maailmas ainult 10 000 liitrit, suur osa sellest Alaskal.