Karl-Eduard Salumäe: saab ka naastumürata. Ilmselt

Lamellrehv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Just praegu valitseb selline ilm, mille pärast ma eelistan auto talviste jalavarjudena kindlalt lamellrehve. Teine niisugune aeg saabub vastu kevadet, ent viletsal talvel võib samasuguseid olusid kohata ka keset jaanuari või veebruari.

Pean silmas ilma, kus valdavalt on plusskraadid, kuid aeg-ajalt langeb temperatuur miinuspoolele ning viskab jää või lume maha. Naastrehvidega masin veereb siis suurema osa ajast mööda vesimärga või, veel hullem, purukuiva asfalti. Muide, Soomes tohib varsti sääraste teeolude korral aasta ringi suverehvidega liiklusesse sukelduda.

Te võite väita, et rehvivaliku tegemine suuresti talve alguse ja lõpu põhjal on kilplaslik, aga sellisel juhul vastan: vähemalt sama totter on lume- ja jäävabal teel naastrehvidega krõbistada. Isikliku kogemuse põhjal kinnitan, et kui lamellrehvidega väga ära harjuda, muutub naastude haljal asfaldil tekkiv müra üsna talumatuks. Eriti kui mõelda sellele, et tolle lärmiga kaasnevad muudki hädad: teede kiirem kulumine ning seeläbi suurem keskkonnakahju.

Ja siis tükibki vägisi pähe küsimus, kas tõesti ilma ei saa. Ning väga paljudel puhkudel on aus vastus: väga hästi saab!

Ei, ma ei püüagi väita, et lamell­rehvid pole kiilasjääl naastrehvidest kehvemad. Tõeliselt keerulistes oludes – näiteks jää ja sulalumega kaetud maatee – eeldab naastudeta edukalt toime tulemine parajat annust kogemusigi. Ent iga autokasutaja võiks mõelda, kui tihti ta reaalselt sellistesse oludesse satub. Just nimelt reaalselt, mitte luues illusioone stiilis «Aga äkki kunagi ühel päeval, võibolla».

Oleks pehmelt öeldes nõme keelata Haanja kuplite vahel elaval perel panna peretütre esimesele autole talveks alla naastrehvid.

Kusjuures ma räägin seda kõike selleks, et naastrehve ära ei keelataks. See oleks pendli teise serva ajamine. Sest kuigi lamellrehvid võiksid olla Eestis all selgelt rohkematel autodel kui igal kolmandal-neljandal nagu praegu, ei rahulda need kõigi inimeste reaalseid (!) vajadusi.

Oleks pehmelt öeldes nõme keelata Haanja kuplite vahel elaval perel panna peretütre esimesele autole talveks alla naastrehvid, sest Tallinna kesklinna ja elamurajoonide vahel sõelub mööda hästi hooldatud teid ja tänavaid iga päev valju krõbina saatel ilmatu hulk neljarattalisi. Mida väiksem on liikluses naastrehvide osakaal, seda vähem aktuaalne on nende keelustamine selleks, et säästa teid.

Üks mu tuttav automüüja räägib, et kohtab alailma kundesid, kes teevad autoga pikema proovisõidu, jäävad kogemusega väga rahule, kiidavad masina vaiksust, annavad tellimuse sisse ja... võtavad talveks naastrehvid. Mõistlik? Võibolla. Aga tõenäoliselt siiski mitte.