Aasta lõpp läheneb ja poliitikud peavad ära otsustama hulga oluliste eelnõude saatuse. Paraku jäävad need asjad varju, sest kogu avalik ruum on täis EKRE robinhoodlikku võitlust ametnike vastu. Üks eelnõupaber paistab siiski silma ja see on apteegireform, mis nüüd viimasel tunnil pea peale pööratakse ja millega sellisel kujul täidetakse varjamatult kõik ketiapteekide soovid.
EKRE ÕNNISTEGIJAD
Mart Helme on viimaks avaldanud, mida EKRE õigupoolest valitsusse tegema läks ja kuidas näevad tema erakonna juhid riigi valitsemist. Varasemad segased sõnumid on asendunud juba üsna selgetega ja neid sai kuulda riigikogu infotunnis.
Esmalt mõned tsitaadid Helmelt:
«Teie (Reformierakond) arvasite, et võite kõike seda teha, kui valitsusse kuulusite, aga keegi teine ei tohi riigis ametite tegevust kontrollida. Me ei ole sellega nõus, me võtame sisse kasvõi teatud poliitilise kahju, aga me kontrollime ja suuname riiki nii, nagu peame riigile ja rahvale vajalikuks.»
«Kui rahandusminister ei tohi sekkuda oma allasutuste töösse, kui siseminister ei tohi sekkuda oma allasutuse töösse, siis mis mõte on ministritel? Ei olegi.»
«Kust olete võtnud, et ametid on sõltumatud? Sõltumatud kellest? Kui minu ministeeriumi ametite hulka kuuluvad kaitsepolitsei-, politsei- ja piirivalveamet, häirekeskus, päästeamet, siis tahate öelda, et ma ei tohi üldse tegeleda nende küsimustega? Ei tohi öelda, et teil on seal mingid probleemid? Et minu asi on ainult seista selle eest, et nad saaksid riigieelarvest finantseeringu,ja ülejäänuga pole mul pistmist, sest see on juba sõltumatusse sekkumine? No vat ei ole niisugust asja.»
Mida see kõik tähendab? Koos EKRE ministrite seni kordasaadetuga tähendavad need sõnad, et EKRE esimehe arusaama järgi on minister keegi, kellel on õigus (ja kohustus) lahendada ise kättpidi sees olles allasutuste üksikjuhtumeid. Piltlikult: kui keegi kurdab siseminister Helmele, et päästeamet sunnib liiga karmilt teda suitsuandurit lakke kleepima, võtab minister selle asja lahendada.