Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Jaaganti poliitikaradar. Ministrid Robin Hoodi sukkpükstes (10)

Foto: Roland Grant/Universal Pictures/Scanpix
Copy

Aasta lõpp läheneb ja poliitikud peavad ära otsustama hulga oluliste eelnõude saatuse. Paraku jäävad need asjad varju, sest kogu avalik ruum on täis EKRE robinhoodlikku võitlust ametnike vastu. Üks eelnõupaber paistab siiski silma ja see on apteegireform, mis nüüd viimasel tunnil pea peale pööratakse ja millega sellisel kujul täidetakse varjamatult kõik ketiapteekide soovid.

​EKRE ÕNNISTEGIJAD

Mart Helme on viimaks avaldanud, mida EKRE õigupoolest valitsusse tegema läks ja kuidas näevad tema erakonna juhid riigi valitsemist. Varasemad segased sõnumid on asendunud juba üsna selgetega ja neid sai kuulda riigikogu infotunnis.

Esmalt mõned tsitaadid Helmelt:

«Teie (Reformierakond) arvasite, et võite kõike seda teha, kui valitsusse kuulusite, aga keegi teine ei tohi riigis ametite tegevust kontrollida. Me ei ole sellega nõus, me võtame sisse kasvõi teatud poliitilise kahju, aga me kontrollime ja suuname riiki nii, nagu peame riigile ja rahvale vajalikuks.»

«Kui rahandusminister ei tohi sekkuda oma allasutuste töösse, kui siseminister ei tohi sekkuda oma allasutuse töösse, siis mis mõte on ministritel? Ei olegi.»

«Kust olete võtnud, et ametid on sõltumatud? Sõltumatud kellest? Kui minu ministeeriumi ametite hulka kuuluvad kaitsepolitsei-, politsei- ja piirivalveamet, häirekeskus, päästeamet, siis tahate öelda, et ma ei tohi üldse tegeleda nende küsimustega? Ei tohi öelda, et teil on seal mingid probleemid? Et minu asi on ainult seista selle eest, et nad saaksid riigieelarvest finantseeringu,ja ülejäänuga pole mul pistmist, sest see on juba sõltumatusse sekkumine? No vat ei ole niisugust asja.»

Mida see kõik tähendab? Koos EKRE ministrite seni kordasaadetuga tähendavad need sõnad, et EKRE esimehe arusaama järgi on minister keegi, kellel on õigus (ja kohustus) lahendada ise kättpidi sees olles allasutuste üksikjuhtumeid. Piltlikult: kui keegi kurdab siseminister Helmele, et päästeamet sunnib liiga karmilt teda suitsuandurit lakke kleepima, võtab minister selle asja lahendada.

Mida see kaasa toob? Kes suudab pääseda ministri jutule, saab oma asjale kõrgeima võimaliku toe. Kuna aega on kõigil ööpäevas 24 tundi, aga kurtjaid palju, tähendab see, et jutulesoovijad hakkavad ministri tähelepanu eest võitlema. Sellises võitluses juhtub pigem varem kui hiljem, et peale jäävad need, kellel on paremad isiklikud tutvused, rohkem raha ja/või rohkem mõju. Ja olemegi olukorras, kus osal inimestel on eelised ja telefoniõigus ministri vastuvõtule, et oma mured lahendatud saada.

Kuidas peaks olema? Nii nagu õigusriigis kombeks – kõik on seaduse ees võrdsed. Seaduste täitmist kontrollivad ametiasutused ning nende tegevus peab olema sõltumatu sellest, kas keegi kuulub ministriga samasse jahiseltsi või on keegi poetanud ministri koduerakonna kassasse tummise annetuse.

           
           Foto: Skunk.ee

SAMAL AJAL RIIGIKOGUS:

Vaikse paberikahina saatel libisevad tähtsad eelnõud üle riigikogu komisjonide ja suure saali laudade. Mõni neist teeb siiski ka suuremat kära ja tõmbab tähelepanu.

Apteegireformi eelnõu praegune kavand jõudis avalikkuse ette täna ja see paber ei jäta mingit kahtlust – kogu kulla kraabivad endale ketiapteegid, kelle survel keeratakse aastaid tagasi alustatud reform täiesti pea peale. Eelnõu seletuskirjast saame teada, et...

...Absoluutselt kõik piirangud, mis olid seatud ketiapteekide ülevõimu vähendamiseks turul, kaotatakse. Kaob kohustus apteegid proviisoritele müüa, kaob haruapteekide piirang suurtes linnades, kaob ka keeld, et üldapteegi tegevuse üle ei tohi olla valitsevat mõju ravimite hulgimüüjal, tootjal või tervishoiuteenuse osutajal. Niisiis jackpot ketiapteeke kontrollivatele hulgimüüjatele.

...Komisjoni liikmete jutt, et ehk lastakse apteegiturg üldse vabaks, kuna see paistab olevat suurima toetusega lahendus, paistab olevat osutunud soojaks õhuks. Turu liberaliseerimist, et käsiravimeid võiks müüa näiteks toidupoes või tanklas, eelnõus ei ole.

Mis saab edasi? Kui eelnõu sellisel kujul riigikogus menetlusse võetakse, on sinna mõistagi võimalus teha muudatusi. Iseküsimus on, kas koalitsioon neid ka arvestab. Kunagi ei tea, sest sotsiaalminister Tanel Kiik on juba rõhutanud, et avalikkuse ette jõudnud eelnõu kavandi suhtes koalitsioonis konsensust ei ole.

II samba reform läbis esimese lugemise. Rahandusminister Martin Helme veetis tunde saadikute küsimustele vastates. Teada saime, et...

...«Selle reformi tagajärjel on meil võimalik järgmisel aastal pensioni tõsta, järgmisel aastal suurendada pensionäride sissetulekuid,» ütles Helme. Seega taas kinnitus, et üks reformi eesmärke on aidata täita Keskerakonna pensionitõusu lubadust.

...«Teise pensionisamba reformiga on lugu niimoodi, et see on väärtuspõhine reform,» ütles Helme. Sellega mõtleb Helme, et majandus- ja rahanduspõhimõtetele tugineval kriitikal reformi kohta ei ole tähtsust, sest ei lahendata majanduslikku, vaid väärtuspõhist probleemi.

...Helme rõhutas korduvalt, kuidas arvutusi ja prognoose on erinevaid ja mitmekümne aasta kaugusele ei oska keegi ennustada. Samas teadis Helme täpselt, et reformi edukust kavatsetakse hinnata 2023. aastal. Tõsi, mis kriteeriumite alusel, ta veel ei teadnud.

...Helme hinnangul võtavad inimesed II sambast olevast 400 miljonist eurost välja umbes 70–120 miljonit.

Mis edasi? Ei muud kui teisele lugemisele, enne on oodatud veel ka muudatusettepanekud, mida saab ilmselt olema päris suur hulk.

Poliitreklaami eelnõu, millega kaotatakse valimisreklaami keeld valimispäeval, läbis teise lugemise. Teada saime, et...

...1. novembril olid nii koalitsiooni kui opositsiooni saadikud põhiseaduskomisjonis (peaaegu) ühel meelel, et valimispäeval peaks valimisagitatsioon olema keelatud, nii nagu see on praegu.

...Kaheksa päeva hiljem aga leidsid koalitsiooni saadikud järsku, et peaks valimisagitatsiooni siiski lubama ka valimispäeval.

Mis juhtus? See, mis vahel ikka juhtub, kui koalitsioonil tähelepanu hajub ja distsipliin ei ole paigas – osa koalitsioonisaadikud mõtles liiga iseseisvalt. 11. novembri viga parandati nädal hiljem, kui komisjoni kupatati ports asendusliikmeid, kes selle teema uuesti üles võtsid ja seekord «õigesti» hääletasid.

Tagasi üles