/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/12/04/12788061t1hde73.jpg)
Ida-Virumaal ja Tallinnas haigestus šigelloosi ehk düsenteeriasse viis ühte perekonda kuuluvat inimest vanuses 15-72 eluaastat, esialgne nakkusallikas pole teada.
Viis ühe pere liiget haigestus düsenteeriasse
Esimesel haigestunul ilmnesid nakkushaiguse sümptomid oktoobri lõpus, kuu aja jooksul nakatusid läbi saastatud esemete, toidu või pindade ka teised perekonna liikmed.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul võib šigelloosi ehk düsenteeriasse nakatuda näiteks toiduhügieeni nõuete eiramise tulemusel. «Üheks ohuallikaks võivad olla pesemata köögi- ja puuviljad või määrdunud käed,» ütles Dontšenko, kelle sõnul tasub üle pesta voolava veega ka kooritavad köögi- ja puuviljad. «Näiteks puuvilja koorides satuvad kätele ka puuviljal asuvad bakterid, mis seejärel rändavad edasi inimese suhu.»
Düsenteeriat levitab haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja toidusse sattuda. Enamasti satub haigustekitaja läbi määrdunud käte salatitesse, valmistoidusse, toore puu- ja köögivilja peale ning vette. Haigust esineb rohkesti just arengumaades ning see ohustab turismireisidel käijaid.
Reeglina kulgeb šigelloos üsna kergelt, kuid haiguse kliiniline pilt on raske juhul, kui haigustekitajaks on Shigella dysenteriae. Siis algab haigus ägedalt kõrge palaviku ja kõhuvaluga, millele järgneb algul tavaline, hiljem verine kõhulahtisus.
Haigusnähud ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja need on mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Šigelloosile küllaltki tüüpiline on veriroe, kuid seda võivad tekitada ka teised soolenakkushaigused.