Digikratt – tõlk arsti ja patsiendi vahel

Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi lektor Priit Kruus toob näite lihtsast patsiendirakendusest: kui annad inimesele pärast operatsiooni kaasa paberi juhistega, kuidas toimida, siis me ei tea, kas ta seda üldse loeb. Digitaalsel kujul näeksime aga logidest, kui palju patsient infot vaatas. Foto: Erakogu

Tehnoloogiast on abi, kui inimest on õpetatud seda kasutama, lisaks peavad digilahendused ja seadmed olema inimesele taskukohased, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi lektor Priit Kruus intervjuus Kadri Tammepuule.

Mõni terviseäpp on nagu meditsiiniseade ja vajab kasutuselevõtuks ka vastavat testimist, teine jälle nagu tavaline märkmik, ainult digitaalne, selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi lektor Priit Kruus. Eestis on mõlemaid veel vähe, kuid Kruusi sõnul hakkavad arsti ja patsiendi vahel liikuvaid terviseandmeid tõlgendama üha enam digilahenduste algoritmid ehk kratid.

Eesti oli kunagi digimaailma staar, kuidas me praegu teiste riikide hulgas välja paistame?

Meie eripära on ühtne üleriigiline süsteem, mida teistel riikidel pole: x-tee, digiretsept, digilugu. Siiani käiakse uurimas, et kuidas teil õnnestus see ikkagi ära teha. Arste ja eriti patsiente abistavate lahendustega meil seevastu eriti tegeletud ei ole.

Kui britid käisid hiljuti Eestis ja Taanis digilahendusi vaatamas, siis nende tabav järeldus oli, et kui saaks kokku panna eestlaste digitaristu ja taanlaste kasutajatele mõeldud e-lahendused, saaksime ideaalse süsteemi.

Britid ise arendavad praegu ju ka usinalt?

Jah, nii suures riigis toimub väga palju. Kui eesti keeles on patsiendile mõeldud lihtsaid lahendusi, nagu info jagamine või tervisepäevik, paar tükki, siis ligi 70-miljonilise rahvaarvuga riigis valmib neid sadu kordi rohkem. Ühel hetkel tekkis seal e-lahendusi nii palju, et neid oli vaja hindama hakata. Praegu võrreldakse nii nende kvaliteeti kui ka turvalisust ja öeldakse kasutajale, milline digilahendus on hea ja milline mitte nii hea.

Mida taanlased digilahendustega teistest paremini teevad?

Taanis, nagu ka teistes Põhjamaades, on nii, et hooldust ja terviseteenuseid arendab oma elanikele iga regioon ise ja saab selleks riigilt raha ühe summana. Hiljuti selgus, et Taanis investeeritakse e-lahendustesse lähiajal lisaks 200 miljonit Taani krooni (ligikaudu 26,8 miljonit eurot – toim). Taanlaste meditsiinisüsteem on haiglakeskne ja mõne regiooni suured haiglad on hakanud aktiivselt digilahendusi arendama. Odense haigla näiteks pakub, et meedikud ja patsiendid saavad koos luua uusi äppe lihtsamalt, mitte nullist alustades. Näiteks kui reumatoloogia patsiendil oleks vaja pidada tervisepäevikut, saab selle loomiseks kasutada poolenisti valmis tükke nagu legoklotse, millest patsiendi erivajadusi arvestava äpi loomine on palju lihtsam. Seesuguseid «rätsepalahendusi» on kogunenud juba sadu.