Kadri Tammepuu: kasulikud äpid seisavad riiulis

Kadri Tammepuu. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis luuakse digilahendusi enamasti meedikutele. Põhjendusega, et kui tohtri töö läheb lihtsamaks, jääb tal ka patsiendi jaoks rohkem aega. Võidetud minutitest ei pruugi aga piisata, et patsiendist sõltuv ravitulemus oluliselt paraneks.

Mitmes Euroopa ja Põhja-Ameerika riigis kirjutavad arstid koos ravimitega välja digilahendusi – patsiendid saavad kasutada tasuta tööriistu, mis õpetavad haigusega elama ja oma ravi eest vastutama. Maailmas on üle 300 000 terviseäpi. Kui ameeriklased, britid ja taanlased tegelevad neist sobivamate väljavalimisega, siis meie patsiendid meditsiini e-lahendusi peaaegu ei kasuta.

Kuidas Eesti digitiiger taas tukkuma on jäänud? Esiteks puudub meil äppide tarbeks sobiv hindamine ja rahastamine ning teiseks on otsustajatel jäänud visioonist vajaka.

Viis aastat tagasi sai patsiendi digilahenduste loomine hoo sisse. Tallinna Tehnikaülikooli linnakus tegutsev Tehnopoli teaduspark asutas tervisetehnoloogia klastri Connected Health, kus lisaks meedikuid toetavatele digilahendustele valmis ka mitu patsiendi elu paremaks muutvat võimalust.

Kõige kaugemale jõudis katsetustega HIV-diagnoosiga patsientide kaugravi platvorm hINF, mille abil inimene suhtles oma arstiga, sai ülevaatliku pildi analüüsitulemustest ja meeldetuletusi ravimite ostmiseks. 2017. aastal katsetasid 200 patsienti Lääne-Tallinna keskhaiglas hINFi ja maksid arendajale isegi viieeurost kasutustasu. Katseprojekti lõppedes katkes äpi edulugu, sest eriarstiabis lubab haigekassa vaid füüsilist visiiti ja haigla ei tohi suuremat visiiditasu küsida, arendaja aga ilma rahata tegutseda ei saa.