Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele

Teed kulgevad ka läbi jõgede ja mööda ookeaniääri. Rändurid saavad autoaknast kogeda eriskummalist loodust ja loomaliike.
Teed kulgevad ka läbi jõgede ja mööda ookeaniääri. Rändurid saavad autoaknast kogeda eriskummalist loodust ja loomaliike. Foto: perekond Hiiepuu

Kolmekümne viie kraadine leitsak rabab meid juba lennujaamas jalust. Seekord oleme reisil kolme perega ja valinud Madagaskari avastamiseks ühe keerukama osa saarest, kus ei ole isegi kruusateid. Põhjus lihtne, siin leidub veel juuretasandi ehedust ning on võimalus kohtuda Mikea kütt-korilastega – inimestega, kes elanud juba aastasadu ilma tsivilisatsiooniga kokkupuudet omamata.

Oleme Madagaskaril alles kaheksandat päeva teel, aga erilised hetked ei kipu otsa saama. Hingematvad lootusvaated, vahelduv maastik koos ehedate algupäraste küladega, siirad inimesed, eluolu nagu aastasadu tagasi, huvitav floora ja fauna ning kõige selle taustal küsimusi tekitav keskkonnakäitumine – see on Madagaskar!

Tagasi üles